/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2025/03/21/16726836t1h4141.jpg)
Neli aastat pärast pensionireformi on teisest sambast lahkujate hulk jõudnud ligikaudu 250 000 inimeseni, teatas Luminor. Panga hinnangul peaks inimesed II sambasse kiiresti tagasi lubama, kui nad seda soovivad.
Praegu kehtiva korra järgi saavad pensionisambast lahkujad teise sambaga uuesti liituda alles kümne aasta pärast, kuid on arutletud ka selle üle, kas ooteaeg peaks olema lühem.
«Kümneaastane ooteaeg sai kehtestatud selleks, et lahkujad mõtleksid oma otsuse tõsiselt läbi. Nüüd, kui reformist on peagi viis aastat möödas, oleks mõistlik teha vahekokkuvõtteid ja hinnata, kas selline pikk paus end õigustab,» sõnas Luminori pensionifondide fondijuht Vahur Madisson.
Pensionisüsteem on muutunud ning inimeste finantsteadlikkus paranenud, mis loob eeldused, et osa lahkunutest võiks soovida uuesti teise sambaga liituda. Samas leidub kindlasti ka skeptikuid, kes isegi ooteaja lühenedes taasliitumist ei kaaluks.
Eksperdi sõnul näitab statistika, et peamiselt võtsid raha välja inimesed vanuses 35–55, kes teenivad Eesti keskmist palka. Nii vanuseliselt kui sissetulekult on just need inimesed teise pensionisamba sihtgrupp, sest piisavalt tööaastaid on veel ees ning nende tulevane pension sõltub suuresti omafinantseeringust. Rahvastiku vananedes ja riigi võimekuse kahanedes pensione maksta muutub isiklik panus vanaduspõlve kindlustamisse üha olulisemaks.
Teise sambaga uuesti liituda soovijate arv võib olla märkimisväärne, usub Madisson. «Olen kindel, et ligi veerand miljoni lahkuja seas on vähemalt kümmekond protsenti neid, kes oleks valmis kogumist taas alustama. Seetõttu tasuks kindlasti korraldada uuring, et mõista lahkujate praeguseid hoiakuid ja mõtteid taasliitumise tähtaja lühendamise kohta.»
Vahur Madissoni sõnul võivad need inimesed, kes kõigepealt kasutasid teise samba raha põletavate finantsküsimuste lahendamiseks, nagu kõrge intressidega laenude tagasimaksmiseks või kodulaenu sissemakseks, olla praegu valmis taas pika aja vältel koguma. Samuti võib teadlikkuse kasv muuta varasemad otsused kahetsusväärseks, sest teine sammas on kõige populaarsem ja soodsam kogumisvahend nii riigi neljaprotsendilise panuse kui maksutõhususe seisukohast. «Võib juhtuda, et hetkevajadused, kogenematus või sobimatu fond viis lahkumisotsuseni. Kui pakkuda varasemat taasliitumist, on inimestel võimalus teha teadlikum valik ja vajadusel konsulteerida spetsialistidega,» arutles ekspert.
Ta lisas, et sambaga uuesti liitumist toetab ka fakt, et pensionisüsteem ja -fondid on viimastel aastatel muutunud paindlikumaks. «Pensionifondide kulud on vähenenud ning turule on tulnud ka passiivsed fondid, mis on kogujate seas väga populaarsed. Lisaks on nüüd võimalus suurendada teise samba sissemakseid neljale protsendile või isegi kuuele protsendile, mis teeb kogumise atraktiivsemaks.»
Madissoni sõnul võimaldaks ooteaja lühendamine inimestel kaotatud aega osaliselt tasa teha ning parandaks laiemalt inimeste kindlustunnet tuleviku suhtes. «Oluline on teemat põhjalikult analüüsida ja uurida, millistel tingimustel oleks taasliitumine kõige tõhusam ja inimestele kasulik. Oleks igati tervitatav, kui inimesed saaksid juba varem võimaluse teise sambaga uuesti liituda, et kasutada parimat kogumislahendust pensionipõlve kindlustamiseks,» võttis Luminori pensionifondide fondijuht oma mõtted kokku.