Pensionisüsteemi teise samba reform pani õitsema kolmanda samba

Tuleva asutaja ja juht Tõnu Pekk tunnistas, et alustas ka ise kolmandasse sambasse investeerimist alles pärast oma fondi loomist. Foto: Eero Vabamägi

Pensionisüsteemi teise samba reform viis küll kohustusliku pensionikogumise süsteemist välja ligikaudu 180 000 pensionivara kogujat, aga samas elavdas märkimisväärselt varem varjusurmas olnud vabatahtlikku pensionikogumist.

Kolmanda samba pensionifondidesse on võrreldes 2019. aastaga lisandunud üle 130 000 pensioniinvestori. Eriti suure hüppe tegi kolmandasse sambasse investeerijate arvu kasv 2020. aastal, mil see kasvas 2,8 korda, lisandus 76 400 pensionikogujat ja nende koguarv kasvas 119 500 investorini. Ka järgnevatel aastatel on kolmandasse sambasse investeerijate arv märgatavalt kasvanud, samas kui teise sambasse investeerivate inimeste arv on pärast massilist sambast väljumist 2021. aastal jäänud stabiilseks.

Kõige olulisem põhjus, miks kolmas sammas kümnendi vahetusel äkitselt nii populaarseks osutus, oli teise samba reform, mis pani inimesi rohkem oma pensionivarale mõtlema.

Võib aga öelda, et inimesed hakkasid oma tulevase pensionivara üle rohkem mõtlema juba varem – eelmise kümnendi keskpaiku, mil suure käraga tuli turule pensioniühistu Tuleva, kes astus senistele pensionifondidele vastu madalamate valitsemistasudega.