/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
/nginx/o/2025/05/15/16845976t1h2cdb.jpg)
Valitsus kiitis heaks eelnõu, mille alusel saab Eestis 2028. aastal tööd alustada krediiditeaberegister. Rahandusministeeriumi teatel on selle peamine eesmärk ennetada ülelaenamist.
«Register on vajalik, et laenuandjad saaksid täpsemalt hinnata kliendi võimet laenu tagasi maksta, aga sageli on sellest abi oma kohustuste üle arvepidamiseks ka inimestel endil. Kokkuvõttes aitab see ennetada ülelaenamist,» ütles rahandusminister Jürgen Ligi.
Liigne laenamine ja üle jõu käivate kohustuste võtmine on Eestis probleem. Seda näitavad nii eri uuringud kui statistika. Inimesed jäävad hätta just väiksemate tarbimislaenude tagasimaksmisega, mille on andnud mitte-pankadest krediidiandjad. 2024. aasta lõpu seisuga oli selliste krediidiandjate maksetähtaja ületanud lepinguid ca 47 000, teatab rahandusministeerium.
Laenuandjad peavad laenu andes lähtuma vastustundliku laenamise põhimõttest ja vaatama üle laenu taotleja kõik senised finantskohustused, aga praktikas see nii lihtne pole, sest puudub juurdepääs teiste teenusepakkujate antud laenudele, liisingutele jms.
Inimesel endal on küll kohustus seesugune teave laenuandjale esitada, kuid alati seda ei tehta. Võlanõustajad on samuti esile tõstnud, et nende juurde jõudnud inimesed isegi ei tea, millised täpselt nende kohustused on.
Laenud peavad kiiresti registrisse jõudma
Eelnõu võimaldab Eestisse luua krediiditeaberegistri, kuhu kõik laenuandjad peavad esitama info väljastatud laenude kohta. Iga uus laen või lepingumuudatus peab registrisse jõudma 24 tunni jooksul.
Nii tekib tervikpilt isiku laenukoormusest, mida saab kasutada ka inimene ise. Enne uue laenu väljastamist peab laenuandja registrisse päringu tegema, et usaldusväärsetele andmetele tuginedes hinnata inimese võimet laen tagasi maksta. Inimesele tekib juurde ka võimalus lasta endale registris määrata laenukeeld, teatab ministeerium.
Registrit hakkab pidama konkursiga valitud erasektori ettevõtja, kelle tegevusele on seatud ranged reeglid ja nõuded. Igast registrisse tehtud päringust jääb maha elektrooniline jälg ja inimene saab vaadata, kes on tema kohta päringuid teinud.
Neljapäeva hommikul meediale saadetud valitsuse päevakorra kirjelduses seisab, et registriga seotud kulud kaetakse teenustasudest. See tähendab, et riik registrit üleval pidama ei hakka.
Rahandusministeeriumi kommunikatsiooniosakonna nõunik Siiri Suutre selgitas Postimehele, et registri pidamise teenustasusid hakkavad maksma kõik registri kasutajad, nii pangad kui teised krediidiandjad. Tasud tuleb kooskõlastada rahandusministeeriumiga, märkis Suutre.