Kohalikud ettevõtjad: ettevõtluse arengut takistab odavate toodete sissevedu

Välismaalt tellitud kaup. Pilt on illustratiivne. Foto: Vincent Isore / IP3 via ZUMA Press / Scanpix

Eesti väikeettevõtjad töötasid ühiselt välja 3K (kohalik, kestlik, konkurentsivõimeline) tegevusvisiooni, mis pakub konkreetseid lahendusi roheettevõtluse arengu piduritele. Peamise ohuna nähakse odavat impordikaupa.

Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsiooni (EENA) eestvedamisel toimunud konverents-arutelu tõi kokku ligi 70 väikeettevõtjat, kes arutlesid kestliku ettevõtluse tuleviku üle Eestis. Fookuses olid praktilised väljakutsed, millega kohalikud tootjad ja teenusepakkujad iga päev silmitsi seisavad – alates vähesest nähtavusest kuni välismaiste odavtoodete massilise impordini. Arvestades, et 99,88 protsenti Eesti ettevõtetest on mikro- ja väikeettevõtted, on nende roll meie majanduse elujõus ja piirkondlikus arengus kriitiline.

«Eesti ettevõtjate oskus kiiresti kohaneda ja uuendusi rakendada on meie suurim varandus. Kuid selleks, et see potentsiaal realiseeruks, on vaja koostööd ettevõtjate, kogukondade ja poliitikakujundajate vahel. Sellepärast oli oluline ka ettevõtjatega kokku tulla ja tuleviku kohta juba täna otsuseid teha,» sõnas kestliku ettevõtluse programmi «Naised ettevõtluses – Roheline ja hooliv maailm» eestvedaja Siiri Tiivits-Puttonen.

Odavate toodete pealetung

Üheks murekohaks toodi välja massiline impordimaht, mis põhineb madalal hinnal, mitte läbipaistvusel ega kestlikkusel. Näiteks 2024. aastal saabus E-Kaubanduse Liidu allikatel Eestisse e-kaubandusplatvormi Temu kaudu üle 17 miljoni paki. Hinnanguliselt võib see olla samas suurusjärgus kui kogu Eesti kapitalil põhinevate ettevõtete pakimaht kokku. Kuigi Temu käibenumbrid jäävad väiksemaks – tellimuste keskmine väärtus on paarkümmend eurot –, seab selline maht kohaliku tootmise tugeva surve alla.

Tiivits-Puttoneni sõnul ei ole selline konkurents õiglane ja pärsib meie majandust. «Väikeettevõtjad, kes loovad väärtust ausa töö, läbipaistvuse ja kogukondliku vastutusega, ei saa konkureerida süsteemiga, kus määravaks on odavus hinnaga meie tervisele ja keskkonnale. Kohalik ettevõte ei paku ainult toodet – ta loob töökohti, seob kogukondi ja usaldust.»

Eesti lasteriiete Safal Kidsi looja Lenne-Ann Orusalu sõnul on väikeettevõtjatel reguleerimata turu tõttu väga keeruline. «Hiinast tuleb kaup kümneid kordi odavamalt. Kuidas me saame konkureerida, kui me ise arendame tooteid, järgime kõiki norme ja maksame töötajatele õiglast palka? Kohalik ettevõtlus, mis seab esikohale inimese tervise ja keskkonna heaolu, on tugi mitte ainult meie majandusele, vaid ka igapäevasele elukvaliteedile ja riigi julgeolekule.»

Ettevõtjate sõnul on vaja tuge mitmel tasandil. Eelkõige on mõistmist vaja riigilt, kes kehtestaks võrdsed tingimused ja kvaliteedinõuded kõigile turuosalistele ning pakuks paindlikke toetusskeeme väikeettevõtjatele. Lisaks on oluline, et tarbijad teeksid ausaid ja teadlikke ostuvalikuid ning ühiskonnas laiemalt leviks arusaam, et just nimelt kohalik ettevõtlus tagab elujõulisuse ja julgeoleku ka keerulistel aegadel.

Ettevõtjate ühiselt koostatud tegevusvisioon «3K visioon – Eesti 2030: kohalik, kestlik, konkurentsivõimeline» pakub välja rea lahendusi, mis aitaksid Eesti väikeettevõtetel kestlikumalt areneda ja rahvusvahelises konkurentsis püsida.

Ettevõtjate koostatud visiooni põhipunktid

Kohaliku toodangu toetus – riiklikud hanked ja tarbijavalikud peaksid eelistama kodumaist toitu, disaini, käsitööd ja teenuseid, mis loovad töökohti ja väärtust kogukondades;

Ohutus tervisele – tarbija peab teadma, kust tuleb tema toit ja toode, mis see sisaldab ja millist mõju avaldab. Läbipaistvust on vaja nii impordi kui kohaliku tootmise puhul;

Toetused – mis aitaks väikeettevõtetel arendada e-poode, siseneda eksporditurgudele ja investeerida tervislikesse ning kestlikesse lahendustesse;

Kööstöö – teadlaste, tootjate ja kogukondade vahel, et viia uuenduslikud lahendused ka mikroettevõtjateni igas Eesti nurgas;

Teadlikuse tõstmine – kampaaniate abil, mis aitavad mõista, miks kohalik toit ja toode ei ole ainult kaubanduslik valik, vaid pikaajaline investeering tervisesse, loodusesse ja julgeolekusse.

Täispikk visioon ja ettepanekud on avaldatud siin.