Eesti ostab Ungari firmalt passiivradarisüsteemi. Kas sellega kaasneb julgeolekurisk?

Pro Patria Electronics Ltd välja töötatud radarisüsteem suurtükiväe tulekorrektuuriks, mida kasutatakse mitmes NATO armees. Foto: Pro Patria Electronics Ltd

Eesti Kaitseinvesteeringute Keskus (RKIK) kuulutas välja passiivradarisüsteemi hanke, mille võitis Ungari kaitsetehnoloogiaettevõte Pro Patria Electronics Ltd. Samas on Ungari valinud Venemaa-Ukraina konfliktis ilmselgelt poole, mistõttu kerkib küsimus, kui suure turvariski toob kaasa passiivradarite ostmine Eesti vaenupoolega soojades suhtes oleva riigi ettevõttelt.

Tipptehnoloogilised passiivradarisüsteemid paigaldatakse Eesti piirialadele, tugevdades sellega riigi seire- ja kaitsevõimekust. Passiivradarid mängivad seega olulist rolli Eesti õhuruumi jälgimisel ja piiride kaitsmisel.

Passiivradarisüsteem võimaldab tipptehnoloogilist õhusihtmärkide tuvastamist ja jälgimist ilma tuvastatavaid signaale edastamata. Erinevalt tavapärastest aktiivradaritest, mis saadavad välja raadiolaineid ja analüüsivad nende peegeldusi, kasutab passiivradar juba olemasolevaid elektromagnetkiirguse allikaid, näiteks tele- ja raadiosaateid, mobiilimastide signaale, satelliitide või muude raadiallikate kiirgust.