/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
Kui plaanide kohaselt peaks sel aastal mootorsõidukite registreerimistasuna riigieelarvesse laekuma 137 miljonit eurot, siis esimeses kvartalis laekus sellest vaid 12 miljonit ehk mehaaniliselt mõõtes kolm korda kavandatust vähem, selgus riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni istungil.
Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Madis Aben lausus, et esimeste kuudepõhjal on vara veel kaugeleulatuvaid järeldusi teha ning märtsi ning aprillikuu müüginumbrid lubavad loota, et turg on tasapisi taastumas ning stabiliseerumas.
Aasta algus on Abeni sõnul olnud väga drastiliselt erinev ja seetõttu ei ole veel selle aasta prognoose ka ümber hinnatud.
Maksu- ja tolliameti peadirektor Raigo Uukkivi sõnul on mootorsõidukimaksu IT- lahenduse väljatöötamise kulu 1,2 miljonit eurot, Jooksvalt on selle lahenduse käitamisega palgal kaks inimest.
Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni esmaspäevasel avalikul istungil arutati mootorsõidukimaksu rakendumise mõju riigieelarvele.
Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni esimees Urmas Reinsalu tõi välja, et pärast automaksu ja registreerimistasu kehtestamist on autode müük drastiliselt langenud. «Kuna automüük on kukkunud rohkem kui poole võrra, on sellel oluline mõju ka riigieelarvele, sest müümata autodelt jääb saamata mitte ainult registreerimistasu, vaid ka käibemaks,» ütles Reinsalu.
Avalikule istungile oli kutsutud rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Madis Aben, kliimaministeeriumi kliimaosakonna juhataja Laura Remmelgas, maksu- ja tolliameti peadirektor Raigo Uukkivi, MaksuMaksja peatoimetaja Margit Berko, Eesti Autoomanike Liidu juhatuse esimees Simmo Saar, Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Eesti Liidu tegevjuht Meelis Telliskivi ja riigikontrolli kommunikatsioonijuht Priit Simson.