/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
Korruptsioonivastane erikomisjon arutas avalikul istungil Rail Balticu rongide hanget koos Läti parlamendi uurimiskomisjoni esimehega.
Komisjoni esimees Anastassia Kovalenko-Kõlvart selgitas, et Eesti valmistub tellima Rail Balticu jaoks 60–75 miljoni euro väärtuses ronge teadmata, kas Lätis jõuab raudteetaristu 2030. aastaks valmis.
«Kuna riikidevaheline koordinatsioon on puudulik, oleme kutsunud istungile Läti parlamendi RB uurimiskomisjoni esimehe, et saada aru, mis etapis projekt hetkel Lätis on, millised on võimalikud ohud ning millal võib nende hinnangul raudtee valmis saada,» selgitas esimees, kelle sõnul kliimaministeeriumil puudub riskianalüüs ja varuplaan olukorraks, kus Eesti omalt poolt ehitab raudtee valmis, kuid Läti seda ei tee ning see omakorda tekitab küsimusi, miks soovib Eesti korraldada rongide hanke praegu ja eraldi, mitte kolme Balti riigi ühise hankena.
«Eraldiseisev hangete korraldamine võib tähendada tehnoloogilisi lahknevusi ja suuremaid kulusid. Samuti võib see tähendada, kui raudtee ei saa ühel ajal Läti ja Leedu riigiga valmis, jäävad rongid kas seisma võib saavad sõita maksimaalselt Läti piirini. Sarnane olukord juhtus juba Tallinn-Tartu rongidega, kus rongid olid tellitud, aga turvangusüsteemide paigaldamine raudteel on veninud ning rongid on jäänud seisma, tekitades maksumaksjale kahju,» sõnas Kovalenko-Kõlvart.
Kutsutud Läti parlamendi Seimi Rail Balticu uurimiskomisjoni esimees Andris Kulbergs, taristuminister Kuldar Leis, kliimaministeeriumi Rail Balticu valdkonnajuht Andres Lindemann, ministri nõunik Erko Siitan, riigikontrolli peakontrolör Ines Metsalu-Nurminen ja auditijuht Silver Jakobson, Rail Baltic Estonia juhatuse esimees Anvar Salomets, Elroni juhatuse esimees Lauri Betlem.