Kuidas Amazoni asutajast Jeff Bezosest sai ka Google’i-miljardär

Amazoni asutaja Jeff Bezos (vasakul) ja Google'i kaasasutaja Sergei Brin. Foto: RICK WILKING

Amazoni asutaja Jeff Bezos on korduvalt olnud maailma jõukaim inimene. Praegu hindab Bloomberg tema vara väärtuseks 215 miljardit dollarit, olles sellega Elon Muski (344 miljardit dollarit) järel ja Mark Zuckerbergi (210 miljardit dollarit) ees jõukuselt teisel kohal maailmas.

Kuid Bezos mahuks miljardäride klubisse ka siis, kui tal Amazoni aktsiaid millegipärast poleks, sest tal on mitmekümne miljardi dollari väärtuses Google’i emafirma Alphabet aktsiaid.

1994. aasta juulis pühkisid Jeff Bezos ja tema toonane abikaasa MacKenzie Wall Streeti tolmu jalgadelt ning suundusid läänerannikule Seattle’isse, kus asutasid veebipõhise internetipoe Amazon.com, millest tänaseks on saanud maailma üks suuremaid internetikaubamajasid.

Amazon.com läks börsile 15. mail 1977, mis kasvatas ettevõtte turuväärtuse 438 miljoni dollarini. Mõned kuud pärast IPOt hakkas Amazon üles ostma varajase staadiumi internetiettevõtteid, neist tuntumad olid filmide andmebaas IMDb ja sotsiaalvõrgustiku, kalendri- ja aadressiraamatu veebiportaali PlanetAll, mille küll kahe aasta pärast kinni pani.

Aasta pärast IPOt teatas Amazon, et omandab 185 miljoni dollari eest aktsiavahetuse teel Ränioru idufirma Junglee, mis oli üks esimesi otsingumootorite tooteid. See võimaldas võrrelda erinevate e-poodide hindu. Bezos soovis kasutada Junglee tehnoloogiat Amazoni üha kasvavas tootekataloogis.

Junglee meeskond läks Californiast vastu tahtmist Seattle'isse. Kahe ettevõtte koostöö oli kohe alguses katastroof – insenerid kaklesid ja toodete integratsiooni ei toimunud. Mõne kuu pärast suurem osa Junglee meeskonnast lahkus koju tagasi. Aasta lõpus kandis Amazon Junglee osaluse maha ning 185 miljoni dollariline tehing, mis jäi küll ainult paberile, oli läbi kukkunud.

Üks lahkujatest oli insener Ram Shriram, kes naasis Räniorgu ning taasühines inseneridega, kellest suurem osa olid lõpetanud Stanfordi ülikooli.

Need insenerid ei suutnud lõpetada kiitmast uut otsingumootorit, mille olid loonud kaks Stanfordi tudengit – Larry Page ja Sergey Brin.

Shriram jälgis kahe Google’i asutaja tegemisi ning peagi sai temast otsingumootorifirma kolmas investor.

Lähimatel nädalatel olid Google’i rahastamas veel investoreid ning oldi sulgemas investeerimisvooru mahuga üks miljon dollarit.

Vaatamata Junglee tehingu ebaõnnestumisele, ei põhjustanud see Bezose ja Shrirami vahelist vimma ning nad suhtlesid omavahel üsna regulaarselt.

Ühe vestluse ajal rääkis Shriram Bezosele Google’ist ja rääkis, et investeeris sellesse. Kohe oli sellest huvitatud ka Bezos.

Page ja Brin nõustusid rahastamisvooru taasavama ning Bezos investeeris Google’isse 1998. aasta septembris 250 000 dollarit, mis tähendas 2004. aasta augustis, mil Google läks börsile, 3,3 miljonit aktsiat. Google'i aktsiate märkimishind oli 85 dollarit väärtpaber, mis tähendas, et Bezosele kuuluvate aktsiate kasvatas väärtust 280 miljonile dollarile.

Bezos pole mitte kunagi oma Google’i osalust maininud ega märkinud seda ka USA väärtpaberituru järelvalveameti (SEC) dokumentides, kirjutab väljaanne Celebrities Net Worth.

Hiljem on toimunud kaks Google’i aktsiate jagunemist (split) – 2014. aastal kaks ühe vastu ja 2022. aastal 20 ühe vastu, mis tähendab, et Bezosel peaks olema 132 miljonit Google’i emafirma Alphabeti aktsiat väärtusega 20 miljardit dollarit.