Kaitseministeerium vähendab bürokraatiat: relvaseaduse uuendus annab kaitsetööstusele uue hoo

Kaitseministeeriumi kaitsetööstuse erinõunik Indrek Sirp. Foto: Mailiis Ollino

Kaitseministeerium saatis kooskõlastusringile relvaseaduse rakendusaktide eelnõud, mis toob valdkonda suuremat selgust ja annab paljudele ettevõtjatele kindlust investeerida kaitsevaldkonda.

Eesti kaitsetööstussektor seisab silmitsi suure probleemiga: sektor on ülereguleeritud ja mis veel hullem – puudusid selged definitsioonid, mis tekitas lubade väljastamisel suuri tõlgendamisvõimalusi. See tekitas ettevõtjatele paraja peavalu. «Uued rakendusaktid aga täpsustavad, millise relvaosa või lahingumoona puhul on vaja luba ja millisel puhul mitte,» selgitas kaitseministeeriumi kaitsetööstuse arendamise erinõunik Indrek Sirp. «Täna on probleem selles, et kui sa lähed drooniga politsei tegevuslubade komisjoni ja ütled, et lisad siia lõhkekeha, siis öeldakse, et tegu on sõjarelvaga. Kui need aktid jõustuvad või eeskätt üks neist, siis drooni tootmiseks luba pole vaja. Võib toota ka konksu, mille külge moon panna ja ka selleks pole tulevikuks enam luba vaja. Tegevusluba on vaja alles siis, kui lisada droonile lõhkepea.»

Kaitseministeeriumi kaitsetööstuse ja innovatsiooni asekantsler Siim Sukles lisas, et relvaseaduse muutmise eesmärk oli kõrvaldada tarbetu bürokraatia, et kaitsetööstus saaks Eestis jõudsalt kasvada ja areneda. «Tegemist on vajalike muudatustega, mis loovad selguse ja kindla tõlgendusviisi ning annavad ka ettevõtjatele signaali, et riik toetab nende tegevust,» lisas ta.