Tahavad ära suruda! Kuidas Eestis tehakse seadust, mida rahvale ei näidata

Reformierakonna energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt. Foto: Madis Veltman

Eesti kavandatav kliimaseadus tekitab ettevõtjates taas paksu verd. Kliimaministeeriumi soov uued seadusemõtted salajas hoida tekitab hirmu, et ametnikud-poliitikud püüavad kiiresti ja salaja seaduse läbi suruda kujul, mis lõpuks kellelegi ei sobi.

Läinud sügisel sai kliimaministeeriumis valmis niinimetatud kliimakindla majanduse seadus. Selle tegid pihuks ja põrmuks kõik alates ettevõtjatest ja lõpetades riigisekretäriga. Kui kevadise valitsuse ümberkorralduse ajal sai Yoko Alenderi asemel kliimaministriks uue nimega energeetika- ja keskkonnaministriks Andres Sutt (RE), siis ühe esimese asjana ütles ta märtsikuus, et seni kavandatud kujul kliimaseadust ei tule. Tema plaani kohaselt pidid kliimaseadusesse plaanitud teemad nüüd erinevate seaduste vahel ära jaotuma. Aprilliks oli ta meelt muutnud ning ta ütles, et kliimaseadus tuleb ning et see saab suveks valmis.

Kaugel see on? Ametlik vastus kliimaosakonna juhatajalt Laura Remmelgaselt on järgmine: «Oleme kliimakindla majanduse seadusega jätkuvalt eelnõu lihvimise faasis. Enne uue versiooni avaldamist räägime selle läbi huvigruppidega, veendumaks, et kõik detailid on kenasti läbi räägitud ja selged. Eelnõu muutub kindlasti lühemaks kui oli eelmine versioon. Detailid pannakse paika valdkondlike teekaartideega – see annab vajaliku selguse ja kindluse, aga ka rohkem paindlikkust kui seaduse tasemel kokkulepete sõlmimine. Loodame eelnõu avaldamisküpseks saada enne suve. Täpset aega praegu öelda ei oska.»