Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo sõnul on kehtiv seadusandlus loonud olukorra, kus tööandjatel, olenemata nende suurusest või tegevusalast, lasub hulk erinevaid töökeskkonna- ja –ohutusega seotud nõudeid ja kohustusi, millest osa ei ole enam asja- või ajakohased ning tekitavad tarbetut aja- ja rahakulu. Keldo tõi valitsuse pressikonverentsil näitena välja nõude, et redelit tuleb tööpostil kord kuus kontrollida.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium asub nüüd vastavaid seadusemuudatusi ette valmistama ning muudatuste tähtaeg on detsembris, misjärel liiguvad need riigikokku. Aga mis saab vahepeal nende jaburate nõuetega? Kas siis vahepeal pigistavad riiklikud kontrollid nende osas silmad kinni? Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi avalike suhete osakonna juhataja Laura Laaster rõhutas, et osa nõuete kaotamise ettepanekuid tulidki tööinspektsiooniga koostööst - ehk et ka ametnikud ise pakkusid, et neid pole vaja. «Järelevalve osas ei ole meil hetkel veel Tööinspektsiooniga lõplikku lähenemist paigas. St iseenesest seni kuni seadus kehtib, on nõuete järgimine ka kohustuslik. Aga arutame koos tööandjate ja Tööinspektsiooniga need küsimused veel läbi ja siis saame ka lõpliku seisukoha, kuidas järelevalvet nende muutmisele minevate nõuete osas senikaua tehakse,» ütles Laaster.
/nginx/o/2016/01/28/4912581t1h98dc.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2025/03/28/16743746t1hd63c.jpg)