Ministeerium kaotab rea ettevõtjatele kehtivaid nõudeid - vaata täielikku nimekirja

Erkki Keldo Foto: Elmo Riig

Täna teatas valitsus, et plaanib ära kaotada rea ettevõtjatele kehtivaid nõudeid, mida riik varasemalt kehtestanud on. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium avaldas täieliku nimekirja.

Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo sõnul on kehtiv seadusandlus loonud olukorra, kus tööandjatel, olenemata nende suurusest või tegevusalast, lasub hulk erinevaid töökeskkonna- ja –ohutusega seotud nõudeid ja kohustusi, millest osa ei ole enam asja- või ajakohased ning tekitavad tarbetut aja- ja rahakulu. Keldo tõi valitsuse pressikonverentsil näitena välja nõude, et redelit tuleb tööpostil kord kuus kontrollida.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium asub nüüd vastavaid seadusemuudatusi ette valmistama ning muudatuste tähtaeg on detsembris, misjärel liiguvad need riigikokku. Aga mis saab vahepeal nende jaburate nõuetega? Kas siis vahepeal pigistavad riiklikud kontrollid nende osas silmad kinni? Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi avalike suhete osakonna juhataja Laura Laaster rõhutas, et osa nõuete kaotamise ettepanekuid tulidki tööinspektsiooniga koostööst - ehk et ka ametnikud ise pakkusid, et neid pole vaja. «Järelevalve osas ei ole meil hetkel veel Tööinspektsiooniga lõplikku lähenemist paigas. St iseenesest seni kuni seadus kehtib, on nõuete järgimine ka kohustuslik. Aga arutame koos tööandjate ja Tööinspektsiooniga need küsimused veel läbi ja siis saame ka lõpliku seisukoha, kuidas järelevalvet nende muutmisele minevate nõuete osas senikaua tehakse,» ütles Laaster.

Alljärgnevalt kavandatavad MKMi muudatused täismahus. NB: punkti 14. osas on läbirääkimised tööandjatega veel pooleli:

Saabunud tagasisidest lähtuvalt võib kaaluda järgmiste muudatuste tegemist halduskoormuse vähendamise eesmärgil, sh arvestades töötajate kaitse tagamise vajadust ja kooskõla direktiividega:

1. Iseendale tööandjate koormuse vähendamine TTOS nõuete täitmisel. Ettevõttes, kus juhatuse liige ja ettevõtte ainus töötaja on üks ja sama isik, töötervishoiu ja tööohutuse nõuded täies mahus ei kohalduks. Ettepaneku muudatusteks esitasid Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (KTK), Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon (EVEA), kelle hinnangul selliste juhtumite korral vastutab töötaja, kes on mh tööandja, ise oma tervise eest ning TTOS nõuete järgimine täies mahus (nt riskianalüüsi ja ohutusjuhendite koostamine, tervisekontrolli korraldamine töötervishoiuarsti juures), on nn ühe mehe ettevõttele suur halduskoormus. Kehtiva õiguse kohaselt, kui juhatuse liige on ka töölepinguga ainus töötaja, tuleb tööandjal järgida kõiki töötervishoiu ja tööohutuse õigusaktides sätestatud nõudeid. Ettepanek on muuta TTOS-i nii, et töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ei kohaldu ettevõttele, kui ettevõtte juhatuse liige ja ainus töötaja on üks ja sama isik, kuivõrd sellisel juhul vastutab ettevõte juhatuse liige ise enda eest sarnaselt FIE-dele, kellele samuti TTOS nõuded täies mahus ei kohaldu4. Sellise muudatuse korral esineb aga vastuolu direktiiviga 89/391/EMÜ, mis ei tee erisusi nõuete rakendamises osas, kui ettevõtte ainus töötaja on ka juhatuse liige.

2. Riskianalüüsi koostamisega seotud halduskoormuse vähendamine.

2.1. Kontoritöötajate osas riskide hindamises alternatiivina kasutada TI koostatud ohutusvideot kontoritöötajale. Ettepaneku kaotada riskianalüüs alla kümne töötajaga ettevõttes, madala riskiga töökeskkondade ja kodukontoris töötamisel puhul esitasid EVEA, KTK, Personalijuhtimise Ühing PARE (PARE). Kehtiva õiguse kohaselt peavad kõik ettevõtted, kus on vähemalt üks töölepinguline töötaja, koostama kirjaliku töökeskkonna riskianalüüsi. Sama nõue tuleneb ka direktiivist 89/391/EMÜ, mille artikkel 9 punkti 2 kohaselt tuleb koostada riskianalüüs dokumendina, olenemata ettevõtte suurusest. Ettepanek on luua ettevõtetele, kelle töötajad töötavad kontoris, võimalus kasutada TI koostatud kontoritöötajate ohutusvideot, mis kajastab kontoritöös esinevaid riske ja nende maandamismeetmeid. Kui töökeskkonnas on muid riske, (nt kontor asub kemikaalitehase peal ning keskkonda võivad imbuda ohtlikud kemikaalid), siis peab tööandja neid riske maandama eraldi.

2.2. Kaotada ära riskianalüüsi esitamise kohustus TI töökeskkonna andmekogus (TeIS) mikroettevõtetel5. EVEA esitatud selgituste kohaselt puudub põhjendus, miks peaks TI-le esitama või TI andmekogus koostama ettevõtte sisemiste protsesside juhtimiseks koostatud dokumenti ning kehtiv regulatsioon on toonud kaasa ettevõtetele ebamõistlikku halduskoormuse. Kehtivas õiguses sätestatud kohustuse peamine eesmärk on tekitada kõigil asjassepuutuvatel ja õigustatud huvi omavatel isikutel ettevõtte töökeskkonna riskianalüüsile ligipääsu võimalikult lihtsalt. Samuti lihtsustab riskianalüüsi lisamine või koostamine TeIS-s ettevõtte suhtlust TIga, sh järelevalve läbiviimisel, tööõnnetuste ja kutsehaiguste uurimisel jne. TI poolt kontrollitakse TeIS-s oleva riskianalüüsi sisu ja kvaliteeti ainult juhul, kui ettevõte satub TI järelevalve valimisse. Ettepanek on muuta TTOS-i, mille kohaselt ei pea riskianalüüsi TeIS-s koostama või seda TeISi üles laadima mikroettevõtted, kuid soovi korral oleks jätkuvalt neil see võimalus ja õigus. Viimaste andmete kohaselt on üle 70% väike-ettevõtjaid oma riskianalüüsi TeIS-i üles laadinud.

3. Tunnistada kehtetuks sisekontrolli läbiviimise kohustus. Ettepaneku sisekontrolli sätte või iga-aastase sisekontrolli korraldamise ülevaatamise kehtetuks tunnistamiseks tegid ETKL, KTK ja TI. Kehtiva õiguse kohaselt peab ettevõtte viima läbi süstemaatilist töökeskkonna sisekontrolli, mille käigus ta kavandab, korraldab ja jälgib töötervishoiu ja tööohutuse olukorda ettevõttes. Ettepanek on tunnistada TTOS-s sisekontrolli sätted kehtetuks, kuivõrd sisekontroll kui tegevus on sisuliselt TTOS-i nõuete täitmise monitoorimine ettevõttes, mis on iga ettevõtte tavapärane osa töötervishoiu ja tööohutuse nõuete järgimisel6, mistõttu ei ole TTOS-i alusel täiendava kohustuse nõudmine eesmärgipärane.

4. Muuta tehtava töö ja kasutatava töövahendi ohutusjuhendi sätteid. PARE, EVEA ja KTK ettepanekute kohaselt peaksid olema ohutusjuhendid vajalikud juhul, kui seadmel on töötajale reaalne oht või kui tegemist on töövahendiga, mis eeldab eriteadmisi või pole mõeldud igaühele tavapäraseks/igapäevaseks kasutamiseks. Kehtiva õiguse kohaselt on tööandja kohustatud koostama ohutusjuhendi tehtava töö ja kasutatava töövahendi kohta kõigi ametikohtade ja töövahendite osas. Ettepanek on 1) tunnistada kehtetuks kohustus koostada tehtava töö ohutusjuhend, kuivõrd sama eesmärki täidavad riskianalüüs, kasutatava töövahendi ohutusjuhend vm ettevõttesisene dokument; 2) täpsustada õigusakti(de)s, mis juhtudel tööandjal ei ole vaja koostada kasutatava töövahendi ohutusjuhendit (nt kui sama eesmärki täidab tootja koostatud töövahendi kasutusjuhend).

5. Muuta töötajate juhendamise ja väljaõppe sätteid. Ettepaneku esitasid KTK, Eesti Töökeskkonnaspetsialistide Nõukoda ja TI, eesmärgiga lihtsustada töötajate juhendamise ja väljaõppe kinnitamist, nt võiks piisata ühest nõudest, mida vajadus korral korratakse või uuendatakse. Kehtiva õiguse kohaselt on tööandja kohustatud korraldama töötaja juhendamise ja väljaõppe, mis on TTOS-i kohaselt kaks erinevat tegevust. Ettepanek on täpsustada õigusakti(de)s töötajate juhendamise ja väljaõppe sätteid, mille raames ühtlustatakse töötajate väljaõppe ja juhendamise läbiviimise ja registreerimise nõuded (kaob topelt registreerimine).

6. Tunnistada kehtetuks isikukaitsevahendite arvestuse pidamise kohustus. Ettepaneku esitas KTK, kelle hinnangul on nõue tööandjale liiga koormav ja bürokraatlik ning tööandja enda kohustus peaks olema vaadata, kuidas ta enda riske maandab võimaliku vaidluse korral töötajaga. Kehtiva õiguse kohaselt on tööandja kohustatud pidama töötajatele väljastatud isikukaitsevahendite arvestust, kuid arvestuse pidamise vorm ja sisu on tööandja otsustada. Ettepanek on tunnistada kehtetuks isikukaitsevahendite arvestuse pidamise kohustus, jättes iga tööandja enda otsustada, kas ja mil viisil ta töötajatele väljastatud isikukaitsevahendite üle arvestust peab. Oluline on, et tööandja on töötajale väljastatud tööülesannete täitmiseks vajalikud ja sobivad isikukaitsevahendid ning vajaduse korral on tööandja suuteline seda ka tõestama.

7. Tunnistada kehtetuks sätted, mis kohustuvad tööandjat teavitama TI-d määratud töökeskkonnaspetsialistist (TKS) ning töötajate valitud töökeskkonnavolinikust (TKV). Kehtiva õiguse kohaselt tuleb tööandjal teavitada TI-d TeIS-i kaudu või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis määratud TKS-st ja TKV-st kümne päeva jooksul alates nende määramisest/valimisest. Ettepanek on tunnistada sätted kehtetuks, kuivõrd TI jaoks pole vastava info omamine äärmiselt vajalik, sh sellest, kas nt TKS on määratud, saab teavet järelevalvemenetluse raames. Tööandjatel jääks soovi korral aga jätkuvalt õigus ja võimalus vastavasisulisi andmeid TeIS-i lisada. TKSi määramise kohustus tuleb direktiivist.

8. Muuta TKV valimine ja töökeskkonnanõukogu (TKN) moodustamine vabatahtlikuks. Ettepaneku TKV kohustusliku valimise nõude muutmiseks esitasid TI, KTK, ETKL ja töötervishoiuteenuse osutajad, sh TI ja KTK hinnangul võiks jääda töötajatel õigus TKV valida, sh tööandjal kohustus valimised korraldada, kui töötajad avaldavad selleks soovi. Sama lähenemist pakkusid oma ettepanekus KTK, ETKL ja töötervishoiuteenuse osutajad välja ka TKN moodustamise osas. Kehtiva õiguse kohaselt valivad töötajad ettevõttes, kus töötab 10 ja enam töötajat, enda seast vähemalt ühe TKV ning vähemalt 150 töötajaga ettevõttes tuleb moodustada tööandja algatusel TKN, kus on võrdselt tööandja määratud ja töötajate valitud esindajaid. Ettepanek on muuta TKV valimise ja TKN-i moodustamise sätteid, sätestades, et tööandja peab: 1) korraldama TKV valimised, kui töötajad avaldavad soovi TKV valimiseks; 2) moodustama TKN-i ning korraldama töötajate esindajate valimised, kui töötajate enamus TKN-i moodustamise vajaduse osas soovi avaldab.

9. Esmaabiandja määramist puudutava regulatsiooni muutmine

9.1. Muuta TTOS-i, sätestades selgemalt, mis juhtudel ei ole ettevõttes esmaabiandjat vaja määrata. Ettepaneku kaaluda, kas igal juhul peab määrama vähemalt ühe esmaabiandja, arvestades, et töötajad töötavad hajusalt mööda riiki laiali, sageli üksinda või paari-kolmekesi, tegid PARE ja TI. KTK esitas ettepaneku kaotada esmaabiandja koolituse nõue, kui nt ettevõttes on madalad riskid, vähe töötajaid, kõik töötajad teevad kodukontorit. Kehtiva õiguse kohaselt peab tööandja esmaabi andmiseks määrama töötajate hulgast vähemalt ühe esmaabiandja, võttes arvesse töötajate arvu, tervisekahjustuste esinemise sagedust, ettevõtte piirkondlikku jagunemist ja tegevuse iseloomu. Esmaabiandja koolituse nõude kaotamine nt madalate riskide korral ei ole eesmärgipärane arvestades esmaabiandja eesmärki, milleks on mh anda tervisekahjustuse korral töötajale asjakohast ja kiiret abi. Ettepanek on muuta TTOS sätteid, tuues selgemalt välja, mis juhtudel ei ole ettevõttes esmaabiandjat vaja määrata (nt, kui kõik ettevõtte töötajad töötavad üksinda).

9.2. Kaotada haiglates kohustus määrata esmaabiandja. Ettepaneku esitas ETKL, kuivõrd haiglas oskavad oma erialase väljaõppe põhjal anda esmaabi kõik tervishoiutöötajad. Erisusi haiglatele ei ole õigusakti tasandil tehtud. Ettepanek on muuta õigusaktis esmaabiandja määramise sätteid, mille kohaselt ei pea esmaabiandjat määrama haiglates.

10. Muuta redeli kontrollimise sagedust. Ettepaneku redeli kontrollimise sageduse muutmiseks esitas KTK, kelle hinnangul iga kuu redelite kontrollimine ning kontrolli dokumenteerimine on liiga bürokraatlik. Kehtiva õiguse kohaselt kontrollitakse redeleid vähemalt üks kord kuus ning kontrollimise kohta koostatakse akt, kus registreeritakse kontrollimises osalenud isikud, aeg ja tulemus ning võimalikud parandusettepanekud. Teiste töövahendite osas (v.a köis) ei ole konkreetset kontrollimise sagedust õigusaktides ette nähtud. Redel nagu iga teine töövahend on aga samuti ohtlik ning võib põhjustada töötaja tervisekahjustusi tulenevalt kõrgelt kukkumise ohust (8), mistõttu redeli ohutuse osas kontrolli teostamine on oluline. Ettepanek on muuta õigusakti ning sätestada tööandja kohustus kontrollida redelit regulaarselt, sõltuvalt nt kasutamise sagedusest ja redeli hoiustamise tingimustest.

8 Näiteks tuvastas TI 2024. aastal kõrgustes töötamise sihtkontrolli raames 40% ehitusplatsidel amortiseerunud või valesti kasutatud redeleid ning toiduainetetööstuses hukkus töötaja, kui ta kukkus redeliga töötades. Allikas: Tööinspektsiooni aastaraamat 2024, lk-d 14 ja 20. Kättesaadav: Tööinspektsiooni aastaraamat 2024_0.pdf.

11. Töötajate tervisekontrolli puudutava regulatsiooni muutmine

11.1. Kaotada tervikliku töötervishoiu analüüsi tellimise kohustus mikroettevõtetel. Ettepaneku esitasid EVEA, KTK ja TI, kelle hinnangul kehtiv nõue ei loo tööandjatele lisandväärtust ning on suur lisakulu. Tervikliku töötervishoiu analüüsi kohustus jõustus 1. jaanuaril 2023 ning esmase analüüsi peavad kõik ettevõtted, kus töötab vähemalt üks töölepinguline töötaja, tellima 1. jaanuariks 2026. Kuivõrd veel on vara hinnata ja otsustada, kas sellisel kujul terviklik analüüs loob töökeskkonnas lisandväärtust või mitte, siis kogu tervikliku töötervishoiu analüüsi mõjude hindamine toimuks MKM-i poolt järgneva 2-3 aasta jooksul, mil on võimalik teha järeldusi ja hinnata mõjusid, kas ja mis kasutegur terviklikul töötervishoiu analüüsil ettevõtete ja töötajate jaoks on. Ettepanek on muuta TTOS-i, mille kohaselt ei pea tervikliku töötervishoiu analüüsi tellima mikroettevõtted, kuivõrd ettevõtted tänu oma väiksusele on võimelised ise tegema järeldusi töötervishoiuarsti otsuste pinnalt.

11.2. Pikendada töötajate esmase tervisekontrolli teostamise aega. Ettepaneku esitas KTK, mille kohaselt võiks töötaja esmane tervisekontroll toimuda kahe kuu jooksul peale katseaja lõppu, kuivõrd praegune regulatsioon võib tööandjale kaasa tuua ebamõistlikke kulutusi, kui töötaja lahkub enne katseaja lõppu või ilmneb, et töötaja ei sobi töökeskkonda. Kehtiva õiguse kohaselt on tööandja kohustatud korraldama töötaja tervisekontrolli nelja kuu jooksul töötaja tööle asumisest arvates. Töölepingu seaduse kohaselt võib rakendada töötajale kuni 4-kuulist katseaega ning katseaega võib pikendada nt töötaja töövõimetuslehel viibimise aja tõttu. Ettepanek on muuta TTOS-i ning luua seos töötaja tervisekontrolli ja katseaja vahel, st tööandja peaks korraldama töötajale esmase tervisekontrolli kahe kuu jooksul pärast katseaja lõppu. Kui töötajale katseaega ei kohaldata, tuleb esmane tervisekontroll korraldada tööle asumise esimese nelja kuu jooksul.

12. Täiendada võimalusi, mis kanalite vahendusel tööandja saab teha tööõnnetuse raporti töötajale teatavaks. Ettepaneku esitas ETKL, kuivõrd kehtiv nõue esitada töötajale tööõnnetuse raport kirjalikult on tänapäevases digitaalses menetluses üleliigne. Ettepanek on täiendada TTOS-i, sätestades, et tööandjal on võimalus teha töötajale tööõnnetuse raport lisaks kirjalikule viisile teatavaks ka TeIS vahendusel. Võimalus selleks on TeIS-is juba täna ka olemas.

13. Tunnistada kehtetuks nõue, mille kohaselt TI edastab Terviseametile hiljemalt iga aasta 1. märtsiks eelmise aasta kutsehaigestumiste ja tööst põhjustatud haigestumise statistilised andmed. Ettepaneku esitas TI, kuivõrd tegemist on tarbetu halduskoormusega TI-le ning TI on pädev kutsehaigestumise ja tööst põhjustatud haigestumise statistilisi andmeid ise analüüsima ning dubleerivaid tegevusi riigiasutuste vahel pole eesmärgipärane teha.

14. Tööinspektsiooni järelevalvepädevust puudutava regulatsiooni muutmine

14.1. Tunnistada kehtetuks nõue, mille kohaselt TI on kohustatud kontrollima vajaduse korral uue või rekonstrueeritud ehitise töötingimuste vastavust kehtestatud nõuetele. Ettepaneku esitas TI kuivõrd praktikas leiab see väga vähe kasutust ning dubleerib osaliselt ehitusjärelevalvet.

14.2. Anda TI-le õigus karistada rahatrahviga töötajaid, kellele on isikukaitsevahendid väljastatud, aga neid nõuetekohaselt ei kasuta. Ettepaneku esitas TI, kelle hinnangul aitaks töötajate karistamine vältida tööõnnetusi ja kaitsta nii töötajate tervist kui ka tööandja huve.

14.3. Anda TI-le õigus kohaldada väärteomenetluse alustamisel lühimenetlust. Ettepaneku esitas TI, kelle hinnangul aitaks lühimenetluse kasutuselevõtt väärtoemenetluses kiirendada ja lihtsustada protsessi osapoolte jaoks.

14.4. Anda TI-le õigus viia tööõnnetuse uurimist läbi paralleelselt kriminaalmenetlusega. Ettepaneku esitas TI, eesmärgiga anda TI-le kaalutlusõigus, kas tööõnnetuse uurimist jätkata paralleelselt kriminaalmenetlusega, või mitte. Muudatus tagaks tööõnnetusse sattunud isikule mõistliku aja jooksul töövõimetushüvitise saamise, mis tänase regulatsiooni järgi võib viibida, kui tööandja ei ole koostanud tööõnnetuse raportit. Kehtiva õiguse kohaselt ei uuri TI tööõnnetust, millega seoses toimub kriminaalmenetlus ning pärast kriminaalmenetluse lõppemist uurib TI surmaga lõppenud tööõnnetusi, raske tervisekahjustusega lõppenud tööõnnetusi, mille puhul alustati kriminaalmenetlust töötervishoiu ja tööohutuse nõuete eiramise tõttu, ja vajaduse korral tööõnnetusi, mille puhul alustati kriminaalmenetlust ettevaatamatusest töötervishoiu ja tööohutuse nõuete eiramise tõttu.

15. Tunnistada kehtetuks TTOS § 21, mis sätestab Töökeskkonna Nõukoja moodustamise kohustuse. Töökeskkonna Nõukoda on aja jooksul asendunud kolmepoolsete kohtumistega (Tööandjate ja ametiühingute esitajate regulaarsed kohtumised majandus- ja tööstusministriga), kus arutatakse ka töötervishoiu ja tööohutuse valdkonna teemasid, mistõttu puudub sisuline vajadus eraldi Töökeskkonna Nõukoja moodustamiseks.

16. Tunnistatakse kehtetuks säte, mille kohaselt ehitusettevõtjad peavad esitama enne ehitustööde alustamist TI-le vastavasisulise eelteate. Tegevus on töös ning muudatused jõustuvad eelduslikult jaanuaris 2026.