Eurostat: Eesti jaemaht langes Euroopa keskmisest enam

Majanduslangus peegeldub suuresti jaekaubanduse mahtude vähenemises. Foto: Margus Ansu

Eurostati andmetel langes Eesti jaekaubanduse maht märtsis kuuvõrdluses 1,3 protsenti, aastavõrdluses oli kasv aga 1,2 protsenti.

Võrreldes veebruariga langes näitaja nii euroalal kui Euroopa Liidus (EL) tervikuna 0,1 protsenti, aastavõrdluses oli kasv vastavalt 1,5 protsenti ja 1,4 protsenti, teatas Eurostat.

Üle-eelmisel kuul langes kuu varasemaga võrreldes euroalal nii toidu-, joogi- ja tubakatoodete kui mitte-toidukaupade jaemüük 0,1 protsenti. Kütuste müük suurenes 0,4 protsenti. EL-is suurenes mitte-toidukaupade müügimaht 0,1 protsenti ja mootorikütuste müük 0,4 protsenti, toidu-, joogi-, ja tubakatoodete müük aga langes 0,4 protsendi võrra.

Liikmesriikidest, mille kohta Eurostatil on andmeid, suurenes jaemüügi maht kuuvõrdluses enim 2 protsendiga Maltal ning 1,4 protsendiga Belgias ja Horvaatias. Müügimaht vähenes kuuga enim 2 protsenti Sloveenias, 1,3 protsenti Eestis ja 0,9 protsenti Slovakkias.

Aastaga tõusis euroalal mitte-toidukaupade müük 2,3 protsendi võrra, mootorikütuste müük 0,9 protsenti ning toidu-, joogi-, ja tubakatoodete müügimaht 0,6 protsenti. EL-i arvestuses suurenes mitte-toidukaupade müük 2,7 protsenti, mootorikütuste müük 1,7 protsenti ja toidu-, joogi-, ja tubakatoodete müük 0,1 protsendi võrra.

Liikmesriikide seas langesid jaekaubanduse mahud aastaga enim 2,9 protsenti Slovakkias, 1,8 protsenti Poolas ja 1,4 protsenti Itaalias. Jaemahu suurimat kasvu nähti aastavõrdluses 9,4 protsenti Luksemburgis, 5,4 protsenti Bulgaarias ja 5 protsenti Küprosel.