Igavesed maksud – inimesed peavad hakkama tasuma teenuse eest, mida ei kasutagi

Prügiveoauto, pilt on illustratiivne. Foto: Urmas Luik / Parnu Postimees

Kliimaministeerium tahab muuta jäätmeseadust selliselt, et tekib uus jäätmete püsimaks, mida peavad tasuma ka need, kes on seni olnud jäätmeveost vabastatud.

Eestis on tekkinud probleem – prügiprobleem, mis tuleneb suures osas asjaolust, et Eesti poliitikud-ametnikud on Euroopa Liidule lubanud, et hakkame jäätmekvoote täitma (vt all). Eesmärk on, et rahvas hakkaks usinalt prügi sorteerima ja jäätmeid uuesti kasutusele võtma. See pole aga päris säärasel määral juhtunud, nagu poliitikud-ametnikud lootsid. Osaliselt on põhjus Eesti jäätmeturu eripäras, osalt aga selles, et ainuüksi seaduse tegemisega polegi võimalik soovitut saavutada. Näiteks on loodud seadusi, mida praktikas polegi võimalik täita – nagu tänavu kehtima hakanud kliimaministeeriumis koostatud nõue, et tekstiilijäätmeid peab eraldi koguma. Praktikas aga selgus, et kuna mingit ümbertöötlemisvõimalust neil jäätmetel Eestis ei eksisteeri, pole mõtet lolli mängida ja eraldi sorteerida, kui kõik see inimeste vaevaga eraldi kogutud tekstiil nagunii Iru põletusjaamas maandub. Niisiis ignoreeritakse kohalikes omavalitsustes suuresti uut nõuet.

Nüüd on saanud kliimaministeeriumis valmis uus jäätmeseadus, millega püütakse saavutada olukorda, et kuidagi täita Euroopa Liidule antud lubadusi ning tulevastest trahvidest pääseda. Seepärast kirjutati seadusesse, et nüüd on Eesti prügi eest vastutav kohalik omavalitsus. Omavalitsused hakkasid alguses vastu, tuues välja, et neil pole raha. Ministeerium lahendas selle probleemi nii, et ütles sisuliselt, et siin on teile präänik – saagu teile uus maks, mida elanikelt sisse nõuda – mida nad ise maksuks ei nimeta. Ja hakake nüüd prügi usinalt ringlusesse võtma, sest – siin on teile piits – kui te nüüd kvoote ei täida, siis te riigilt mõningaid projektirahasid-eurorahasid kah enam ei saa.