Personalidirektor: paindlik töökorraldus ei tohi kaasa tuua uusi ohte

Prisma personalidirektor Maren Penu. Foto: Prisma

Möödunud aasta algusest jõustunud uus tõlgendus töö- ja puhkeaja reeglitele tõi seninägematu segaduse kõigi graafiku alusel töötavate inimeste ja ettevõtete igapäevaellu, mistap on vaid ainuõige, et valitsus on otsustanud varem kehtinud korra juurde naasta, lausub Prisma personalidirektor Maren Penu. Küll aga märgib ta, et on kriitiline, et taas paindlikumaks muutuva töökorra taustal ei kaoks piisav kontroll ettevõtete asjaajamise üle ega pingutused töötajaid nende õiguste osas harida.

Eestis on alates esimese töölepingu seaduse vastuvõtmisest kehtinud kord, et nädala lõikes peab olema graafikuga töötajal võimalik järjest puhata 36 tundi ning tavajuhul 48 tundi. Mullu aga need reeglid muutusid EU regulatsioonide tõlgendamise tõttu ning graafiku alusel töötavatele töötajatele tuli nädalas järjest tagada 47 tundi nädalast puhkeaega ning tavalise töönädala rakendamisel 59 tundi puhkeaega. See tähendas, et enam ei olnud graafikuga töötajal võimalik tööpäevade vahele jätta üht vaba päeva, vaid neid pidi lähtuvalt enamiku äride lahtiolekuaegadest olema kaks.

Kui pealtnäha on selle muutuse mõju väike – võimaldavad ju pea kõik mõistlikud tööandjad töötajatel normaalselt puhata ja on haruharv, et kuskil on tarvis töötada nädala jagu järjest vaid ühe vaba päevaga – siis reaalsus on midagi muud. Nimelt võttis kohustus 47-tunnise puhkeaja pakkumiseks töötajatelt võimaluse oma graafikuid paindlikult kujundada ja tööandjatelt võimaluse inimeste ootustele vastata või lühiajalistele intensiivsematele tööperioodidele reageerida.