/nginx/o/2016/01/28/4912581t1h98dc.jpg)
/nginx/o/2025/03/06/16698573t1h8ec0.jpg)
Kes pakub rohkem? Kui SEB teatas hommikul, et nemad pakuvad tänavuseks Eesti majanduskasvuks 1,8 protsenti, siis Swedbank kärpis oma ennustust ning ütles, et tuleb 1,2 protsenti. See-eest lubatakse suurt hinnatõusu, millest poole annab valitsuse poliitika.
Swedbanki ökonomistid Liis Elmik ja Tõnu Mertsina tutvustasid värsket Eesti majandusprognoosi.
Majanduskasvunumber tuleb tänavu 1,2%. Sealt võtavad jõudu vähemaks maksutõusud ja globaalne ebakindlus. Mertsina hinnangul hakkavad majandust ergutama suuremad kaitsekulutused ning maksusoodustused. Mis maksusoodustused? Swedbank nimetab maksusoodustusena valitsuse otsust jätta ära ettevõtete kasumi kaheprotsendine tulumaksuga maksustamine ning see, et kaheprotsendise tulumaksu alt jäävad välja inimeste maksuvabad tulud. Samuti peaks uuel aastal majandust hoogustuma astmelise tulumaksu ehk nn maksuküüru kaotamine.
Elmik ütles, et ühes asjas on Eesti tõusnud oma regiooni liidriks ja see on hinnatõus. Alates 2021. aastast on Eestis hinnad tõusnud 45%. Tundub, et meil jätkub kiirem hinnatõus kui mujal regiooni riikides. Võrdluseks: kui Läti-Leedu-Poola saavad tänavu ca 3–4-protsendise hinnatõusuga hakkama, siis Eestis tuleb inflatsiooninumbriks 5–6%. 50% sellest hinnatõusust annab Eesti valitsus maksutõusude ja muude riigitasude tõusuga. Järgmisel aastal ennustatakse, et valitsuse töö hinnatõusu tekitamisel saab olema 40%.
Iseäranis kiiresti kerkivad toidu ja transpordi hinnad. Elmik tõi välja, et tarbijahinnaindeksisse näiteks automaks ei jõuagi, aga see tuleks ka juurde arvestada. Tarbijahinnaindeksisse läheb sisse ainult ühekordne sõiduki registreerimistasu.
Mis Eesti palkadesse puutub, siis siin on küsimus selles, mida vaadata. Brutopalk tõuseb tänavu ca 6% ja lõpuks on veduriks saamas taas erasektor, mitte avaliku sektori palgatõusud. Kui aga vaadata netopalka ehk seda, mis inimestele pärast maksude tasumist kätte jääb, siis siin on kasv 2%. «Nii väikest pole enam ammu näinud,» nentis Elmik. Ehk netopalga kasv jääb inflatsioonile alla.
Keskmine pension kerkib inflatsiooniga samas rütmis.
Kui muidu räägitakse euribori languse heast mõjust – ehk et inimestele jääb rohkem raha kätte –, siis nüüd ütles Elmik, et kui inimeste palkadele-pensionidele panna juurde ka kõikvõimalikud toetused ning euribori languse ja siis otsa maksumuudatused, siis inimeste reaalne kasutatav tulu ikkagi väheneb.
Samas on Eestis tööpuudus mõõdukas, inimesed ja ettevõtted võtavad laenu, euriboriga seotud laenude jääk on kasvanud aastaga 9%. Mertsina märkis, et kuna on suurenenud eluasemelaenude hulk ning paranenud jaekaubanduse olukord, siis nii nõrk Eesti inimese kindlustunne pole... kuigi see jääb alla Läti ja Leedu rahva majanduslikule kindlustundele.
Mis puudutab ettevõtete-investorite meeleolu, siis märkisid Swedbanki analüütikud, et nüüd on murekohaks number üks mitte enam globaalne ebakindlus, vaid Eesti valitsuse tegevus – kunagi ei või teada, mis maksumuudatus veel kuskilt tuleb.
Tulevikult ootab Swedbank aga maikuus avalikuks tulevat uut koalitsioonilepet, kus siis uued muutused kirjas võiksid olla.