Riigid investeerivad kaitsetööstusesse – viimati nähti sellist tempot külma sõja ajal

Droid TW 12.7 maapealne robotsüsteem on väljas Ukraina kaitsevarustuse esitlusel Belgia delegatsiooni visiidi ajal Kiievis Ukrainas 8. aprillil 2025. aastal. Foto: Danylo Antoniuk / Ukrinform / SIPA / Scanpix

Kui maailm liigub aina ebastabiilsemate geopoliitiliste olude suunas, on sõjalise julgeoleku tagamine tõusnud esmatähtsaks prioriteediks. 2024. aastal kulutati üle maailma relvajõududele rekordilised 2,7 triljonit USA dollarit, mis on 9,4 protsenti rohkem kui aasta varem ning suurim aastane tõus alates külma sõja lõpust. 

Oma kulutusi kasvatasid kõik 15 suurima sõjalise eelarvega riiki, kuid Euroopa panus üleilmse kaitsekulutuste kasvu oli tänavu erakordselt suur, tõstes kontinendi kaitsekulutused üle külma sõja lõpu taseme.

Euroopa riikide kaitsekulutuste kasv räägib mitte ainult sõjalisest pingest Ukrainas, vaid ka laiemast murest strateegilise sõltumatuse ja kiiresti arenevate ohtude pärast. Stockholmi rahu-uuringute instituudi (SIPRI) andmetel suurenes Euroopa sõjaline eelarve 2024. aastal 17 protsenti, ulatudes 693 miljardi dollarini. Venemaa sõjaga seotud kulutused on juba kolmandat aastat järjest tugeva surve all, kasvades 38 protsenti ehk 149 miljardi dollarini, mis moodustab 7,1 protsenti riigi sisemajanduse kogutoodangust. Ukraina kulutas vastuseks agressioonile 64,7 miljardit dollarit ehk 34 protsenti oma SKTst, mis on maailma suurim sõjalise koormuse määr.