/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
/nginx/o/2025/02/15/16657361t1h2636.jpg)
Arvestades suurenenud maailmamajanduse riske ja tollipoliitikast tulenevaid ohte, otsustas Citadele pank korrigeerida allapoole Balti riikide majanduskasvu prognoose
Kuigi kõigis kolmes riigis peaks tänavu siiski majandus kasvama, kujuneb see aeglasemaks, kui 2024. aasta lõpus prognoositi. Citadele alandas Eesti SKP prognoosi 0,6% ning Leedu ja Läti oma 0,3% võrra. Citadele uue prognoosi kohaselt kasvab 2025. aastal Eesti SKP 1,8%, Läti 1,9% ja Leedu 2,6 protsenti.
Citadele privaatpanganduse eksperdi Robert Jägeri sõnul on positiivne asjaolu see, et pärast mitmeaastast pausi näevad kõik Balti riigid taas SKP kasvu. Kuid halb uudis on, et kasv tuleb tagasihoidlikum kui varem eeldati. Üheks oluliseks makroprognooside korrigeerimise põhjuseks on tariifisõjaga kaasnev negatiivne mõju.
«Kuigi usume, et Euroopa Liit ja USA suudavad saavutada kokkuleppe, mis vähendaks kehtivaid 20% tariife Euroopa impordile, ei saa me ignoreerida võimalikke riske,» märkis Jäger. Tema sõnul arvestab pank, et 20% imporditariif euroalast kärbiks euroala SKP kasvu ühe protsendipunkti võrra ja aeglustaks Balti riikide SKP kasvu 0,3 protsendipunkti võrra.
Oluline on märkida, et mõju Balti regioonile saab ilmselt olema väiksem kui euroalale tervikuna, kuna siin domineerivad väikeettevõtted, kelle tegevus on juba niigi kohanenud aeglasema majanduskasvuga ja kellele piisab ka praeguste ekspordimahtude säilimisest nii Saksamaale kui ka ülejäänud euroalale. Samuti arvab Jäger, et kõrgemad tariifid julgustavad Saksa ja Skandinaavia tootjaid rohkem tellimusi Balti riikidesse suunama, et odavamate tootmiskulude abil enda ekspordimahte säilitada.
Leedu jääb regiooni liidriks, kuid kasv aeglustub
Leedu peaks Jägeri sõnul säilitama tugevaima majanduse staatuse Balti riikides, kuid möödunud aasta muljetavaldavat kasvu ei suudeta korrata. Praegu toetavad Leedu majandust mitmed sektorid: tööstus, jaekaubandus, ehitus ja kinnisvarasektor.
Samas on viimastel kuudel hakanud ilmnema teatud varajased nõrgenemise märgid – näiteks on Euroopa Komisjoni andmetel Leedu tarbijate optimism langenud madalaimale tasemele viimase kahe aasta jooksul, kuigi see pole veel hakanud otseselt mõjutama sisetarbimist.
Eesti ja Läti väljavaated: tagasipöördumine kasvu juurde
Pärast kaheaastast järjestikust SKP langust peaks Eesti majandus tänavu kasvama 1,8%. Esimesed taastumise märgid on juba nähtavad: tööstuse ja teenindussektori optimism paraneb ning jaekaubandus on hakanud tõusma.
Läti majandus seisis 2024. aastal paigal, kuid tänavu prognoositakse 1,9% SKP kasvu. Eriti tugev on taastumine Läti sisetarbimises, kus tarbijate kindlustunne ja kulutused on selgelt suurenemas.