Hoolimata majanduslangusest jätkus mullu ametnike palgakasv

Rahandusministeerium Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Rahandusministeeriumi täna avaldatud 2024. aasta avaliku teenistuse ülevaade näitab, et teenistujate palgad on aastaga kerkinud 3,7 protsenti.

2024. aastal oli ametnike keskmine põhipalk 2398 eurot ja kogupalk 2562 eurot. Palgakasv on pidurdunud (3,7%) ja jäi kaks korda alla Eesti tööturu üldisele palgakasvule (8,1%).

KOV ametnike palk kasvas 4,8 protsenti, riigiametnikel (va eriteenistujad) 5,4 protsenti ja eriteenistujatel (politsei-, vangla-, pääste-, välis- ja prokuröriteenistuse ametnikud, tegevväelased jt eriliikide ametnikud) 2 protsenti.

2025. aasta aprilli seisuga on ametnike keskmine põhipalk 2544 eurot (aastane kasv 4,5%), sh on palgad omavalitsustes kasvanud kiiremini (5,6%) kui riigiasutustes (4,2%). Ametnike põhipalga mediaan on aprilli seisuga 2240 eurot (aastane kasv 4,2%), sh on omavalitsuste mediaani kasv 5,3 protsenti ja riigiasutuste ametnikel 1,8 protsenti.

Kõrgeim palk on avalikus sektoris riigikohtu esimehel Villu Kõvel (põhipalk 9724,32 eurot), kohalikest omavalitsustest Tallinna linnapeal Jevgeni Ossinovskil (põhipalk 9617 eurot). Tartu linnapea Urmas Klaasi põhipalk oli 7445 eurot. Ministrite põhipalgad ulatusid 7661,10 euroni.

Ministeerium võtab kokku, et ametnike keskmine palk on kasvanud kolmel viimasel aastal aeglasemalt kui Eesti keskmine. «Ametnike palgatase ei saa olla tööturul liider, kuna see tekitaks palgasurvet ja kahjustaks majanduse sihipärast arengut. Samas ei tohi palgad tööturu tasemest maha jääda, et tagada avaliku teenistuse töö kvaliteet ja professionaalsus. Täna jääb 30 protsendi ametnike brutopalk alla 2000 euro. Kõrget, üle 4000-eurost palka saab 7 protsenti ametnikest,» seisab raportis.

Rahandusministri Jürgen Ligi sõnul on riigitöötajatel riigi toimimisel oluline roll. üEi ole oma riiki ilma oma ametnikkonnata. Tema professionaalsusest sõltub riigi kvaliteet. Me peaksime õppima oma riigi heaks töötamist rohkem väärtustama,» märkis minister.

Avaliku teenistuse suurus ei ole viimastel aastatel palju muutunud. «Praegustel turbulentsetel aegadel on eriti tähtis tagada asutustes ja omavalitsustes piisav teenistujate arv, et täita riigi vajadusi järgivaid avalikke ülesandeid. Alati saab asju teha tõhusamalt, vananev ühiskond tähendab, et meil tulebki aina vähemate inimestega hakkama saada, samal ajal, kui kvaliteedinõuded kasvavad,» selgitas halduspoliitika asekantsler Kaur Kajak.

Riigi tegevussuunad on tinginud lisaressurssi vajaduse peamiselt sise- ja välisjulgeolekuga seotud asutustes. Nii lisandus eelmisel aastal Kaitseväe koosseisu 138 ning Politsei- ja Piirivalveameti teenistusse 55 inimest. Lähiaastaid iseloomustab tõenäoline valdkondlik kasvutrend.

Kokku töötas 2024. aastal avalikus teenistuses 28 456 inimest, neist 22 784 riigiasutustes ja 5672 kohalikes omavalitsustes. Koguarvuna tuli juurde 155 teenistujat (+0,5%), sh omavalitsustesse 117 ning riigiasutustesse 38.

Avaliku teenistuse palgakasv oli 2024. aastal väiksem (tervikuna 4%, ametnikel 3,7%) kui kahel eelmisel ning jäi Eesti tööturu üldisest palgakasvust (8,1%) kahekordselt maha. «Avaliku teenistuse atraktiivsus valmistab natuke muret. Peame mõtlema sellele, et peale kasvaks uus põlvkond teenistujaid, keda motiveerib töötamine riigi heaks ning töötasu on siin üks motivaator,» tõi Kajak välja.

Võrreldes sarnase keerukusega töid, jäävad palgad avalikus teenistuses erasektorile alla, suurimad käärid on juhtide palkades. Avaldatud ametnike palgaandmed näitavad, et täna jääb 30% ametnike brutopalk alla 2000 euro, 62% alla 2500 euro ning üle 4000eurost palka saab 7%.

Kuna avalikus teenistuses kehtivad üldise tööturuga võrreldes kõrgemad haridusnõuded (ametnikest on kõrgharidusega 83%), teeb see keskmise palganäidu tööturu keskmisest mõnevõrra kõrgemaks. 2024. aastal oli keskmine põhipalk avalikus teenistuses 2315 eurot, Eesti keskmine palk 1981 eurot.

Avaliku teenistuse ülevaade koondab veel infot teenistujate hariduse, staaži, teenistusgruppide, töökorralduse, voolavuse, koolitamise jm kohta, kajastades aasta jooksul toimunud peamisi muutusi, aga ka pikemaid trendide.

Avalik teenistus on osa kogu avalikust sektorist, moodustades umbes viiendiku kõigist riigitöötajatest. Selle all mõistetakse töötamist riigi- ja omavalitsusasutuses (ministeeriumite, põhiseaduslike institutsioonide, ametite, inspektsioonide, linna- ja vallavalitsuse teenistujad). Seaduse alusel avaldatakse teenistuse ülevaade ja ametnike palgad kord aastas.

Avaliku teenistuse ülevaate koos ametnike palgaandmetega leiab siit.