/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
:format(webp)/nginx/o/2025/01/02/16575251t1hfeb2.jpg)
Swedbanki peaökonomisti Tõnu Mertsina sõnul jäi majanduslanguse põhi eelmise aasta algusesse ning majanduse üldine olukord on tasapisi jätkuvalt paranemas.
«Eesti majanduse 1,2 protsendiline kasv aastases võrdluses ning 0,1 protsendiline kasv kvartali võrdluses vastas meie ootustele. Samas tuleks arvestada, et sisemajanduse koguprodukti (SKP) kiirhinnang võib täpsustatud kvartaliarvestusest erineda. Näiteks on eelmise aasta SKP kiirhinnangu ja hetkel statistikaameti andmebaasis oleva täpsustatud kvartaliarvestuse vahe keskmiselt 0,9 protsendipunkti, mis on eelmise aasta SKP muutuste juures – 1 protsendilise languse ja 1,1 protsendilise kasvu vahel – suur erinevus,» märkis Mertsina pressiteates.
Eesti majanduse olukord peaks tema sõnul olema siiski tasapisi paranemas. «Majanduslanguse põhi jäi eelmise aasta algusesse ja esialgsete arvestuste järgi oleme sellest põhjast tõusnud püsivhindades juba 1,2 protsenti. Ka majanduse üldine kindlustunne on tõusnud. Majandussektorite keskmisel kindlustundel ja SKP muutusel on aga üsna tugev seos,» lausus ökonomist.
Siiski nentis Mertsina, et Swedbanki kaardimaksed pöördusid esimeses kvartalis püsivhindades uuesti langusesse, mis viitab eratarbimise nõrgenemisele. «Kui jaemüügimaht ilma sõidukite müügita selle aasta esimeses kvartalis kasvas, siis koos sõidukitega see vähenes. Töötleva tööstuse tootmismaht jäi jaanuaris ja veebruaris aastatagusega umbes samale tasemele, samas kui energiatoodang kukkus. Samuti vähenes esialgsete andmete kohaselt SKP arvestusse minevate käibemaksu ja aktsiiside laekumine püsivhindades. Kaupade ja teenuste ekspordi võrdlemisi tugev kasv esimeses kvartalis aga jätkus. Kuigi impordikasv oli ekspordist kiirem, suurenes väliskaubandussaldo ülejääk, millel oli positiivne mõju SKP-le,» tõi ta välja.
Kasvu mõjutavad mitmed tegurid
Selle aasta majanduskasvu mõjutavad Mertsina sõnul mitmed erisuunalised tegurid. Palgakasvu aeglustumise, tulumaksutõusu ning inflatsiooni kiirenemise tulemusena keskmise palgasaaja netopalk reaalarvestuses väheneb. Samuti väheneb koos maksu- ja inflatsioonimõjudega keskmine vanaduspension. See piirab tarbimise kasvu.
«Samas leevendab ligikaudu veerandi majapidamiste ostujõu langust intressimäärade alanemine, millel on tarbimisele ja investeeringutele jällegi positiivne mõju. Välisnõudlus peaks sel aastal küll veidi paranema, kuid USA kaubanduspoliitika ja Euroopa Liidu võimalik vastus suurendab ebakindlust ja kärbib meie kaubanduspartnerite majanduskasvu. Eesti majandus saab väliskeskkonna pingetest sel aastal küll löögi, kuid SKP kasv jätkub veidi aeglasemas tempos,» prognoosis ökonomist.