/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
/nginx/o/2025/04/30/16809393t1h9241.jpg)
Elektriautode populaarsus kasvab, kuid muutused toimuvad liiga aeglaselt. Auto-Bassadone tegevjuht Veiko Karu näeb elektriautodel suurt tulevikku, kuid tõdeb, et senine toetuste süsteem, taristu areng ja maksustamine pärsivad nende laiemat kasutuselevõttu.
Kliimaministeerium seatud prognoosi täitmiseks peaks igal aastal Eesti sõidukiparki lisanduma üle 4000 elektriauto, ent eelmisel aastal lisandus ainult 1318.
Kliimaministeerium prognoosib, et aastaks 2030 võib elektriautode arv Eestis ulatuda 30 000-ni. 1. märtsi seisuga oli transpordiameti statistika järgi Eestis arvel vaid 8700 elektriautot ehk järgmise viie aasta jooksul peaks meie sõidukiparki lisanduma 21 300 elektriautot. Seega peaks igal aastal Eesti teedele lisanduma üle 4000 elektriauto, mis on üle kahe korra rohkem kui praegu. Kuidas seda saavutada, kui praegune toetuste süsteem, taristu areng ja sõidukimaks ei soodusta elektriautode ostmist?
Toetuste ja regulatsioonide poolikud lahendused
Kas Eestis on toetuste süsteem piisavalt järjepidev, et mõjutada tarbijaid elektriauto kasuks otsustama? Jaanuaris jõustunud kasutatud elektriautode ostutoetus tekitas turul suurt huvi, kuid fond ammendus kiiresti, jättes paljud ostjad toetusest ilma. Eriti mõjutas see juriidilisi isikuid ja kaubikute segmendi esindajaid, kelle elektrifitseerimine aitaks vähendada liiklusest tulenevat keskkonnamõju. Karu hinnangul näitab see, et olemasolevad meetmed ei arvesta turu tegelikke vajadusi.
Teine väljakutse on kontrollimatu taustaga kasutatud elektriautode import. «Hetkel puuduvad mehhanismid, mis tagaksid selge ülevaate imporditud sõidukite tehniliste ja ohutusstandardite üle. See loob riski, et Eestisse jõuavad küsitava ajalooga sõidukid, mis võivad kahjustada tarbijate usaldust elektriautode vastu tervikuna,» lausus Auto Bassadone tegevjuht.
Kas taristu jõuab arengule järele? Eesti laadimistaristu areng on jäänud maha, eriti väljaspool suuremaid linnu. Euroopa Komisjoni hinnangul on Eesti avalike laadimisjaamade arv teiste riikidega võrreldes madal. Konkurentsiameti analüüs näitab, et 55% avalikest laadimisjaamadest paikneb Harjumaal, Tartumaal on see osakaal 14%, kuid ülejäänud Eestis on laadimisvõimalused marginaalsed.
Puudulik laadimisvõrgustik tekitab autojuhtides «sõiduulatuse ärevust» – kartust, et aku võib enne sihtkohta jõudmist tühjaks saada. Karu on nõus Konkurentsiameti analüüsiga, et tihedam ja kättesaadavam laadimisvõrgustik võiks tõsta tarbijate kindlustunnet ning muuta elektriautod atraktiivsemaks alternatiiviks. Samas on taristu arendajate ja tarbijate vahel käärid: tarbijate huvi sõltub laadimistaristu olemasolust, kuid taristu arendamine eeldab piisavat elektriautode kasutajate hulka.
«Kui Tallinnas on laadimisvõrgustikuga juba samme arengu suunas astutud, siis elektriautode hooldus on meil veel lapsekingades,» tõdeb Karu. Kui turule jõuab üha enam kasutatud elektrisõidukeid, suureneb ka vajadus pädevate hooldusteenuste järele, ent meil on selleks pädevate hooldustehnikute puudus. Kui remonditeenuste kättesaadavus on piiratud ja kulud ettearvamatud, on väiksem tõenäosus, et inimesed julgevad elektriautot soetada. Ilma piisava hooldustaristuta ei ole ka järelturg stabiilne ning see pidurdab elektriautode levikut veelgi.
Aasta alguses kehtima hakanud automaks on toonud esile vastuolud maksustamise loogikas. Karu juhib tähelepanu, et kehtiv süsteem arvestab auto massi, mistõttu maksustatakse suurema akuga elektriautod kõrgemalt kui kergemad sisepõlemismootoriga sõidukid. «Kui eesmärk on soodustada keskkonnasõbralikkust, peaks maksustamine põhinema pigem CO2 heitel, mitte auto kaalul,» märgib Karu.
Lisaks ei ole elektriautode ostutoetused piisavad, et tasakaalustada nende kõrgemat soetushinda. Kui maksustamise ja toetuste süsteem ei ole ühtne ja läbimõeldud, võib see hoopis pärssida elektriautode laiemat kasutuselevõttu.
Mida tuleks teha?
Veiko Karu sõnul ei piisa elektriautode levikuks headest kavatsustest – vaja on terviklikku ja läbimõeldud strateegiat. Toetuste süsteem peab olema jätkusuutlik ning arvestama ka ärisõidukite vajadusi. Laadimistaristu areng ei tohi piirduda vaid suuremate linnadega, sest kindel ligipääs laadimisele on elektriautode kasutuselevõtu eelduseks. Samuti vajab maksusüsteem korrigeerimist – suurema akuga sõidukite kõrgem maksustamine pärsib keskkonnasäästlikke valikuid.
Lisaks tuleb parandada hooldusvõimalusi. Elektriautode mehaanikuid peaks juurde koolitama riikliku tellimusega - elektriautode mehaanikutele peaks välja töötama kutseõppe, samuti juba töötavatele mehaanikutele täiendõppe programmi. Lisaks peaks elektriautod kajastuma ka valdkonna kutseeksamitel. Kui meie teedel sõitvaid elektriautosid hakkavad hooldama mehaanikud, kellel pole selleks vajalikku väljaõpet, siis seavad nad ohtu nii iseendid, sõidukite omanikud kui kõik kaasliiklejad. «Ilma süsteemsete lahendusteta jääb elektriautode areng Eestis lonkama,» rõhutab Karu.