Puhtama vee maksavad kinni kosmeetikatoodete ja ravimite ostjad

Kuigi põhimõtte «saastaja maksab» kohaselt peaksid veepuhastuskulu suures osas kinni maksma ravimitootjad, tasuvad lõpuks arve ikkagi patsiendid.​ Foto: Foto: Erik Prozes

Eesti kosmeetika- ja ravimitootjad ning -müüjad seisavad silmitsi uue nõudega. Ettevõtted peavad kandma osa reovee puhastamis­kuludest ja looma registri oma toodete kohta, nõuab Euroopa Liit. See ähvardab tuua ravimite ja kosmeetikatoodete hinnatõusu.

Euroopa Liidu asulareovee puhastamise direktiiv seab riikidele kohustuse võtta kasutusele neljanda astme reoveepuhastustehnoloogia, mis suudab kinni püüda ka kõige väiksemad ja ohtlikumad saasteained: ravimijäägid, kosmeetikatoodetes kasutatavad ühendid ning mikro­plasti. Neljanda astme reoveepuhastust tuleb esialgu rakendada eelkõige reoveepuhastites, mis teenindavad üle

100 000 inimese, ja hinnanguliselt võib see maksma minna 100–140 miljonit eurot.

Tallinnas ja Tartus tähendab see puhastussüsteemide põhjalikku uuendamist. Riigi tasandil otsitakse praegu selle rahastamisvõimalusi, kuid suurem osa kuludest kantakse edasi ettevõtjatele, kes tegutsevad keemia-, ravimi- ja kosmeetikavaldkonnas. Printsiibi «saastaja maksab» rakendamiseks tuleb esmalt luua kosmeetikatoodete ja kemikaalide andmebaas, ja siin algavad probleemid.