/nginx/o/2025/04/29/16808198t1hf0dd.jpg)
Hiljuti Maailma Majandusfoorumi avaldatud tööturu tuleviku raporti jaoks küsitletud Eesti ettevõtetest 58 protsenti ütles, et nende valdkond muutub tulevikus robotite ja automatiseerimise tõttu väga olulisel määral.
Norra päritolu kaubandustehnoloogiafirma StrongPoint Eesti haru võtmekliendihalduri Anton Martšenko sõnul on aina suurem automatiseerimine Eesti jaoks tulevikus oluline konkurentsieelis.
Robotid toetavad töötajaid, mitte ei asenda neid
Maailma Majandusfoorumi iga-aastases aruandes «Future of Jobs» («Tööde tulevik») tuuakse välja, et aastaks 2030 mõjutavad riigi tööturgu mitmed tegurid: kasvav elatustase, vananev ühiskond ja kahanev rahvaarv. Lausa 79 protsenti Eesti ettevõtetest märgib, et vajalike oskustega talentide puudus takistab tulevikus nende äri arengut – see on märkimisväärselt kõrgem kui maailma keskmine, mis on 63 protsenti.
«Automatiseerimise vajadus Eestis, eriti jaekaubanduses, kasvab meeletu kiirusega, sest see ei ole enam valik, vaid hädavajadus. Peamine põhjus on lihtsalt füüsiline tööjõupuudus vananeval tööturul, kus ettevõtted peavad ellu jääma. Ka kõrge inflatsioon sunnib protsesse tõhustama, kulusid vähendama ja kliendikogemust parandama – just seda võimaldavad erinevad automatiseeritud lahendused. Positiivne on ka see, et üha rohkem ettevõtteid mõistab, et tehnoloogia aitab töötajatel keskenduda suuremat väärtust loovatele ülesannetele,» ütleb Martšenko.
Ta lisab, et muutuvad ka ostjate ootused. Inimesed soovivad kiirust, mugavust ja kontrolli – ning just seda võimaldavad automatiseeritud lahendused. Eesti muutub järjest moodsamaks ning üha enam ettevõtteid näeb automatiseerimist strateegilise investeeringuna, mitte pelgalt tehnoloogilise eksperimendina.
Enamik ettevõtteid plaanib töötajate ümberõpet
Ettevõtted astuvad uude arengufaasi, kus töötajate kvalifikatsioonist saab kasvu alus. Seda näitavad ka arvud. Kuigi Eesti ettevõtted investeerivad ka praegu töötajate IKT-alasesse koolitusse, plaanib Maailma Majandusfoorumi andmetel 86 protsenti ettevõtetest lähiaastatel suunata lisavahendeid töötajate ümberõppesse ja kvalifikatsiooni tõstmisse.
«Meie võistleme talentide pärast mitte ainult teiste Eesti või lähiriikide tehnoloogiaettevõtetega, vaid ka globaalsete tegijatega. Hästi tasustatud tehnoloogiavaldkonna spetsialistid teenivad Eestis juba väga head palka. See näitab, et Eesti on juba täna oluline riik tehnoloogia arendamisel,» rääkis Martšenko.
Tema sõnul on praegu ühed kiiremini arenevad valdkonnad finantstehnoloogia (fintech), tervisetehnoloogia (healthtech) ja jaekaubandustehnoloogia (retailtech). Näiteks StrongPointi loodud iseteeninduskassad ja kauba väljastuskapid on arendatud Baltikumis ja konkurents parimate spetsialistide kaasamiseks on väga tihe.
Milliste robotitega me peagi kokku puutume?
Jaekaubandustehnoloogia ettevõtted otsivad pidevalt viise, kuidas kaupmehi uute lahendustega toetada. Praegu valmistab ettevõte ette mitmeid nutikaid lahendusi.
«Üks olulisemaid on automaatsed laod. Need võimaldavad kaupmeestel tellimusi palju kiiremini ja täpsemalt komplekteerida. Seega seniste poes või laos liikuvate töötajate asemel näeme me tulevikus seal kindlasti palju rohkem roboteid,» selgitas Martšenko.
Tema sõnul on järgmine suur samm kassapidajata autonoomsed kauplused. Mõni selline juba Eestis tegutseb, kuid neid tuleb juurde – eriti kohtades, kus on vaja piiratud sortimendiga müügikohti, näiteks ööpäev läbi avatud poed tiheda asustusega linnapiirkondades, väikesed alevikud, samuti tanklad, ärikeskused või tudengilinnakud.
«Arendame ka uut põlvkonda iseteeninduskassasid tehisintellektiga. Nendes on integreeritud AI-abiline, mis suudab automaatselt ära tunda puuviljad, köögiviljad või saiakesed, et neid ei peaks nimekirjast otsima. Lisaks suudavad need kassad tuvastada ostjate vanuse arvutinägemise abil – näiteks alkoholi ostes ei pea enam töötajat kutsuma vanuse kontrollimiseks,» ütles Martšenko.