/nginx/o/2025/04/30/16809678t1hcfae.jpg)
Konkreetse kasvu- või dividendistrateegia valinud investorile võib Tallinna börsil orienteerumine üpris keeruline olla. Pikaajalisi dividendimaksjaid on siin vaid käputäis, samas leidub ka vaid üksikuid suure kasvupotentsiaaliga ettevõtteid. Mis näitajatest siis kohalik investor lähtuma peaks, küsib Swedbanki privaatpanganduse strateeg Tarmo Tanilas.
Tallinna börs näitab väga hästi, kuidas dividendid siinsetele investoritele meeldivad. Oodatust erinev dividendimakse võib aktsiahinna tugevasse langusesse viia või selle hoopis kõrgustesse lennutada. Hea näide on Infortar, kes üllatas mullu kolmeeurose dividendiga, mille järel tõusis aktsiahind pea poole võrra.
Dividendiaktsiate soetamine võib olla ahvatlev mitmel põhjusel. Need tekitavad passiivse rahavoo ja üldjuhul on dividendi maksvad ettevõtted ka stabiilsemad ning vähem mõjutatud majanduses toimuvast. Samuti on sel oma psühholoogiline võlu – kui aktsia hinna kasv on eurodesse teisendatuna kuni aktsiate müümiseni vaid hüpoteetiline, siis dividendimakse nägemine oma kontol tekitab reaalse võidutunde.
Samas on puhtalt dividendide jahtimisel omad probleemid, eriti kohaliku börsi kontekstis. Näiteks arvavad algajad investorid tihti, et dividend on «tasuta» raha. Tegelikult jääb aga firma makstud raha võrra vaesemaks ja see on ka põhjus, miks aktsiahind dividendimakse päeval (ex-date) langeb.
Samuti tuleb arvestada sellega, et dividendidelt võetakse väljamakse ajal maksud maha. Kuigi dividendi saab ja tihtipeale ka tasub kohe reinvesteerida, siis maksude tõttu reinvesteeritav summa väheneb. Seevastu aktsiahinna kasvades ja aktsiaid hoides maksukohustust ei teki ning sel on liitintressi arvestades pikaajaliselt väga oluline mõju.
Murekoht on veel kohaliku väikeinvestori jaoks see, et Tallinna börsil leidub vaid käputäis pikaajalisi dividendimaksjaid. Kui USA turul on juba kamaluga ettevõtteid, kes on maksnud igal aastal dividendi (ja seejuures ka makset järjepidevalt suurendanud) juba üle 60 aasta järjest, siis Eestis pole ühtegi ettevõtet, kes oleks 10 aastat järjest dividende kasvatanud. Eesti väike majandus on keskmisest rohkem maailmas toimuvast mõjutatud ja see avaldub selgelt ka meie börsifirmade dividendipoliitikas.
Oluline on seega mõista, et investori jaoks on tähtis kogutootlikkus, mitte ainult dividendi olemasolu või selle kasv. See tähendab, et dividendi kõrval peab vaatama ka seda, mida teeb aktsiahind. Kui keskenduda vaid dividenditootlusele, võib jääda märkamata, et mõne ettevõtte aktsiahind on pikaajaliselt langenud, nullides dividendist saadava kasu.
Samas võib tagasihoidlikuma dividendiga, kuid tugeva kasvuga ettevõte pakkuda kogutootlusena oluliselt paremat tulemust. Tõsi, ega ka kasvuettevõtete näol Tallinna börsil eriti valikut pole ja põhinimekirjast sobib sinna kategooriasse vaid LHV oma Suurbritannia äriga.
Kohalikul investoril võib seega Tallinna börsil üsna keeruline orienteeruda – dividendiajalugu on ettevõtetel lühike ning kasvuettevõtteid on vähe. Üks võimalus on kombineerida dividendi- ja kasvuaktsiaid ja otsida portfelli selliseid ettevõtteid, millel on stabiilne rahavoog ja samas potentsiaali ka veidi kasvada.
Teine lähenemine on pöörata rohkem tähelepanu fundamentaalnäitajatele: kasumlikkusele, laenukoormusele, omakapitali tootlikkusele ja juhtkonna usaldusväärsusele. Ettevõte, mis suudab järjepidevalt kasvatada müügitulu ja kasumit, on pikaajaliselt hea investeering isegi siis, kui dividend sellega kaasa ei tule.
Samuti tasub vaadata väljapoole koduturgu. Kui Tallinna börs jääb valikutes kitsaks, siis välisturgudelt leiab nii tugevaid dividendimaksjaid kui ka kasvulugusid, olgu nendeks Põhjamaade pangad või USA tehnoloogiahiiglased. Eesti investoril on aina lihtsam ka välisturgudele investeerida – valikut ja vahendeid on rohkem kui kunagi varem.