:format(webp)/nginx/o/2021/01/04/13560912t1h9f12.jpg)
/nginx/o/2025/04/27/16804213t1hfea8.jpg)
USA presidendi Donald Trumpi suure bravuuriga alanud tollisõda Hiina vastu näib üha enam iseendale jalga tulistamisena.
Kuna hiinlased ei paista kuidagi ameeriklaste surve all murduvat, siis räägib Trump üha enam, et aprillis kiiresti 145 protsendini tõstetud tollimaksudest lastakse peagi õhku tublisti välja. Ameerika meedias on spekuleeritud, et tollimäär jääb pigem 50-60 protsendi kanti. Hiina vastas kaubandussõjas USA kaupadele kehtestatud 125-protsendiliste tollidega ja keeldub enne neile väänatud jaburate maksumäärade tagasipööramist läbirääkimiste laua taha istumast.
Hiina eksperdid ütlesid juba siis, kui tollid tõusid aprilli alguses 54 protsendini, et Trump võib need kasvõi tuhane peale virutada, sest see ei muudaks enam midagi. Hiina kaubavoogude keskmine marginaal USA suunal on väidetavalt 35 protsenti, seega kui tollimäärad kerkivad üle selle, siis ameeriklastele nagunii midagi müüa ei kannata.
USA tarbijad saavad löögi
USAs hakkasid mitmed importkaubad pea koheselt pärast uute tollimäärade kehtestamist kallinema. Näiteks tuleb ameeriklastel maksta varasemast tublisti kõrgemat hinda nii Hiina kiirmoe, köögitarvikute kui ilu- ja tervisetoodete eest. Bloombergi andmetel ulatuvad hinnatõusud osade toodete puhul 30-50 protsendi kanti ja kõrgemalegi.
Samas on Hiina tööstustoodang uudisteagentuuri Reutersi andmetel püsinud seni oodatust tugevam. Hiina avaldatud tööstusettevõtete kasumid kasvasid jaanuaris-märtsis eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 0,8 protsenti. Hiina on oma majandust kaubandussõja eskaleerumise puhuks jõuliselt elavdanud.
Hiina president Xi Jinping ütles reedel, et Peking peab kommunistliku partei 24-liikmelise poliitbürooga koheselt valmistama ette hädaolukorra plaanid majanduse elavdamiseks. Xi kutsus valitsust üles suurendama toetust ettevõtetele, kiirendama jõupingutusi tarbimise suurendamiseks ja lahendama kiiremini aastaid kestnud langus kinnisvarasektoris.
Hiina loobub USA-st tellitud kaupadest
Hiina on vastulöögina loobunud USA lennukitootja Boeingu tellimustest ja juba tarnitud lennukid saadetakse ameeriklastele tagasi. Samuti üritavad Hiina energiaettevõtted, kes on varem tellinud USA-lt veeldatud maagaasi (LNG) ja naftat, oma saadetised mõnesse teise riiki edasi müüa. Hiina saab osta Venemaalt hea hinnaga energiat ning seda soodustab ka see, et kuna Vene toornafta hind on langenud alla G7 riikide kehtestatud hinnalae, siis saab praegu teha sanktsioonide vastu patustamata.
Lisaks teatas reedel USA põllumajandusministeerium, et Hiina tühistas oma ülisuure sealihatellimuse. Hiinlaste loobumine12 000 tonnist USA päritolu sealihast on suurim impordi tühistamine pärast seda, kui Covid-19 pandeemia raputas põhjalikult ülemaailmseid tarneahelaid.
Trump on jõudnud juba sotsiaalmeedias Hiinat lennukitarnetest loobumise pärast hurjutada. «See, et Hiina ei võta endale meie kaunilt viimistletud lennukeid, on vaid üks näide sellest, mida Hiina on USA-ga juba aastaid teinud,» kirjutas ta.
Kui Trump väitis eelmisel nädalal, et läbirääkimised tollide vähendamiseks Hiinaga juba käivad, siis vastaspool lükkas selle väite ümber. Hiina kaubandusministeeriumi esindaja He Yadong ütles, et läbirääkimised võivad alata alles siis, kui USA on kõik Hiina vastu suunatud tollid tühistanud, kirjutas BBC.
Hiina on siiski valmis tegema teatud mööndusi. Ameerika-Hiina Kaubanduskoja president Michael Hart ütles reedel, et tervishoiuteenuste tarned Hiinasse on tollide osas läbivaatamisel. Lennunduse ja tööstuskemikaalide sektorite ettevõtted ütlesid, et mõnele nende tootele on tollide osas juba antud ajapikendust. Samuti on teatatud sellest, nagu oleks teatud pooljuhid tollidest säästetud. Samas Hiina välisministeerium märkis, et nemad ei ole kursis ühegi erandiga ja kordas, et USA-ga ei ole ka peetud otseseid kõnelusi tollimäärade vähendamise üle, vahendas Financial Times.
USA president Donald Trump on juba oma kuni 145-protsendilistest tollidest välja jätnud kõrge väärtusega Hiina kaubad, nagu nutitelefonid ja elektroonika, kuigi ta selgitas hiljem, et need erandid on ajutised.
Tuntud USA ettevõtete tippjuhid hoiatavad aga tollide mõju eest nende ettevõtetele ja majandusele laiemalt. Tehnogigant Intel, jalatsitootja Skechers ja tarbekaupade firma Procter & Gamble on kasumiprognoose kas kärpinud või need tagasi võtnud, viidates majanduslikule ebakindlusele, kirjutas BBC.
USA suurettevõtted on murelikud
«Regulatiivsed riskid on suurendanud majanduslanguse tõenäosust,» ütles Inteli finantsjuht David Zinsner investoritega peetud kõne ajal. «Kindlasti näeme kulude kasvu.» Inteli aktsia tegi selliste väljaütlemiste järel kiire languse.
Lisaks tehnoloogiatööstusele valmistas investoritele pettumuse ka jalatsitootja Skechers, mis kasutab, nagu ka konkurendid Nike, Adidas ja Puma, oma toodete valmistamiseks Aasia, eriti Hiina tehaseid.
Skechersi aktsiad langesid pärast seda, kui tühistati nende varasem tulemuste prognoos. «Praegune keskkond on lihtsalt liiga dünaamiline, et paikapidavaid plaane teha,» ütles Skechersi tegevjuht David Weinberg.
Procter & Gamble'i (P&G) juhtide kommentaarid vihjasid lisaks sellele, kuidas tollid võivad klientide jaoks tähendada kõrgemaid hindu. Arieli, Head & Shouldersi ja Gillette'i tootjafirma ütles, et kaalub oma hindade tõstmist, et korvata Hiinast ja mujalt hangitud materjalide lisakulusid. Samuti teatas ta, et eeldab, et müük kasvab sel aastal varem prognoositust vähem. «Otsime kõiki võimalusi selle mõju leevendamiseks,» ütles P&G finantsjuht Andre Schulten.
Kas võitja on teada?
Kaubandussõjas on USA eeliseks kindlasti tema majanduse suurem suurus. Kui Hiina SKT oli eelmisel aastal veidi alla 19 triljoni dollari, siis USA majandus üle 29 triljoni dollari. Suus majandus annab jõudu kaubandussõja mõjudele vastu seista, seda enam, et Hiina on rohkem sõltuv ekspordist. Hiina moodustab 30 protsenti maailma töötlevast tööstusest ja 15 protsenti maailma kaupade ekspordist. Nii et kui kaubandussõda maailmas laiemalt segadust külvab, on Hiina ekspordifirmad hädas.
Soome Panga uurimisinstituudi Bofiti vanemökonomist Juuso Kaaresvirta hindab aga, et pikemas perspektiivis võib tollimadina võita siiski Hiina. «Kui USA maailma juhtiva riigina ajab nii rumalat poliitikat ja tegutseb ka oma liitlaste vastu, parandab see Hiina mainet stabiilse partnerina,» ütleb ta Ilta-Sanomatele.
Usaldust on kerge kaotada, kuid raske tagasi saada. «Hiina kasutab seda ära ja püüab parandada suhteid USA liitlastega oma naaberregioonides, nagu Korea, Jaapan ja ASEANi riigid,» rääkis ta.
Kaubandussõja vahetud mõjud Hiina ekspordile sõltuvad sellest, kas USA nn vastastikused tollid hakkavad kehtima kõikide riikide suhtes. Kui tollid, mis lükati teiste riikdie osas 90 päevaks edasi, siis ka ei jõustu, saab Hiina neist mööda hiilida kolmandate riikide kaudu, nagu ta on seda ka varem teinud.
Nordea peaökonomisti Tuuli Koivu lisas, et tollisõda kärbib Hiina SKT-d poole kuni kahe protsendipunkti võrra. «Hiina sõltuvus Ameerika Ühendriikidest ei ole nii suur. SKT kaotus on muidugi märkimisväärne, kuid USA on Hiina jaoks vaid üks turg,» ütles ta.
Tema sõnul pole eksport USA-sse Hiinale elu ja surma küsimus. «Hiinas on president rahvast ette valmistanud ja üsna avalikult süüdistanud Hiina majandusprobleemides USA-d,» lausus Koivu. «USA-s võib olla raskem taluda tõsiseid majandusšokke. Hiinas seevastu on juba aastaid maapinda ettevalmistatud, nii et ilmselt läheb Ameerika-vastane retoorika avalikkuse päris hästi peale.»
Kaubandussõjaga saab USA suurema löögi kui Hiina, vähemalt lähiajal
Tõnu Mertsina, Swedbanki peaökonomist
Tollimaksud koos dollari nõrgenemisega kiirendavad USA-s inflatsiooni, mis omakorda pidurdab Föderaalreservil intressimäärade langetamist. Praeguste hinnangute järgi saab kaubandussõjast USA majandus oluliselt suurema löögi, kui Hiina. Kuna eratarbimine on kaks kolmandikku USA majandusest, siis koos inflatsiooni kiirenemisega ostujõu vähenemine mõjutab sealset majandust tugevalt. Kuigi aasta kokkuvõttes USA majandus sel aastal kasvab, tuleb see paljuski tugevast eelmisest aastast. Tegelikult võib sel aastal rääkida USA majanduse stagnatsioonist. Kui majandus nõrgeneb oodatust enam, võib Föderaalreserv siiski rahapoliitikat rohkem lõdvendada.
Mõistagi saab ka Hiina majandus sellest kaubandussõjast pihta. Samas valmistub Hiina valitsus juba pikaajaliseks kaubandussõjaks USA-ga. See tähendab suuremaid toetusi tarbimisele ja investeerimisele aga ka keskpanga poolt intressimäärade langetamist. Kuna olulisel kohal on just plaan tarbimise stimuleerimiseks, siis sõltub selle edukus, kas või kui palju praegune nõrk majapidamiste kindlustunne sellele reageerib.
Hiina majanduskasv oli selle aasta esimeses kvartalis oodatust tugevam, kasvades paljuski ekspordi toel aastases võrdluses 5,4%. Kuigi ekspordi osakaal USA-sse on viimastel aastatel vähenenud, ulatus see eelmisel aastal 15 protsendini ja USA oli Hiina jaoks oluline kaubanduspartner. Samas on USA-sse ekspordi osakaal alla 3% Hiina SKP-st.
Samuti on Hiina suunanud osa oma varasemast USA ekspordist mujale – näiteks Vietnamisse, Taisse, Indoneesiasse, Mehhikosse ja Brasiiliasse - kust Hiina tootmissisenditest toodetud valmistoodang paljuski ikkagi Ühendriikidesse veetakse. See on ka põhjus, miks USA administratsioon nende riikide vastu närviline on. Kokkuvõttes võib kaubandussõja mõju Hiinale sel ja järgmisel aastal olla võrdlemisi tagasihoidlik.
Kui Trump üritab meelitada ettevõtteid Aasiast USA-sse tootma, siis tuleks arvestada sellega, et näiteks Hiinas tegutsevatel ettevõtetele on juba pikema aja jooksul arendatud välja sealses regioonis toimivad tarneahelad, mis USA-sse kaasa ei tule, vähemalt mitte kiiresti ja mitte täies mahus. Aasias olevate tarneahelate kaudu suudavad ettevõtted toota odavamalt, kui näiteks USA või selle lähiriikide ettevõtted. Samuti ei paista USA-s olevat piisavalt kvalifitseeritud tööjõudu tööstustootmiseks ja sellega seotud tarneahelate jaoks. Seda enam, et arenenud riigile kohaselt tuleb USA-s üle kolmveerandi SKP-st teenustest ja teenuste sektoris on hõivatud ligi 80% tööjõust.
Ühest küljest impordib Hiina USA-st mitmeid olulise tähtsusega kaupu, kuid Hiinal endal on samuti mitmeid «trumpe Trumpi» vastu. Hiina toodab vähemalt 50% osakaaluga ligi 15% maailmas toodetud kaupadest (730 kaupa 5000-st, kui sellist detailsust arvestada), mis muudab USA-le mitmete kaupade asendamise keerulisemaks. Hiina müüb maailmas ligi kolmveerand liitiumioonakudest, omab 80% akudega seotud patente ja 70-90% nende akudega seotud tarneahelast (sealhulgas toorained, töötlemine ja tootmine) on tema kontrolli all.
Hiina on suure osa oma säästudest investeerinud USA varadesse, millega ta on «aidanud» finantseerida USA riigieelarve puudujääki ja panustanud nii tugevamasse dollarisse, mis on lubanud USA-l soodsamalt importida (mis, omakorda, on suurendanud kaubanduspuudujääki).