Kadunud paroolid ja prügilatesse maetud miljonid: kuidas krüptoraha kaotsi läheb?

Krüptoraha. Pilt on illustreeriv. Foto: Unsplash

Oma krüptoraha turvaline hoidmine on ülesanne, mille peab lahendama iga krüptoinvestor. Kahjuks tuleb tänaseni ette juhtumeid, kus hooletusest või läbimõtlematusest on kaotanud, unustatud või ära visatud miljonite ja isegi miljardite eurode väärtuses raha, mida tõenäoliselt kunagi pole tagasi võimalik saada. Kusjuures on oma rahakoti päästmiseks üritatud osta ära kogu prügilat või lasta end hüpnotiseerida.

Krüptovara hoidmiseks on suures pildis kaks varianti: oma müntide hoidmine finantsasutuses, nagu pangas või börsiplatvormil, või isiklikus rahakotis. Viimased jagunevad niinimetatud kuumadeks ehk tarkvaral põhinevateks ja internetiga ühendatud rahakottideks ning külmadeks ehk riistvaral põhinevateks rahakottideks. Isikliku kontrolli omamise mõttes peetakse kõige paremaks vahendiks külmasid rahakotte ehk füüsilisi seadmeid, kuhu saab oma krüptoraha kanda.

«Varade enda käes hoidmise võimalus on üks virtuaalvääringute suurimaid eeliseid, kuid sellega kaasnevad ka oma riskid. Kuigi külmad rahakotid pakuvad privaatsust ja turvalisust, siis tulevad nendega kaasa ka riskid – kui sina parooli unustad või seadme ära kaotad, siis ongi kõik. Pole teenusepakkujat, kes aidata saaks või kedagi, kes teeks kindlaks, et krüptoraha on parimal võimalikul viisil kaitstud,» tõdes Kriptomati ärijuht Dejan Davidovic.