Uuring: viiendik Eesti inimestest on pannud oma autole inimese nime

Autod Tallinnas Lasnamäel. Pilt on illustratiivne. Foto: Tairo Lutter / Postimees

Eestlased ei pea oma autosid pelgalt liiklusvahenditeks. Paljud näevad neis sõpra, pereliiget või lemmiklooma. Üle 450 inimese jagas Boltiga enda auto tausta, paljastades ootamatult sügava emotsionaalse sideme, mis ulatub nimest ja soost kuni mälestuste ja isiksuseomadusteni välja.

• 55% vastanutest peab oma autot lihtsalt praktiliseks esemeks – kuid koguni 45% näeb autos sõpra, pereliiget või isegi lemmiklooma
• Auto soo on määranud 58% vastanutest. Nendest omakorda 56% ütles, et auto on poiss, 44% jaoks tüdruk
• 193 inimest olid oma autole nime pannud; populaarseimad nimed olid Suksu, Audi ja Kiisu

Nimede analüüs näitas, et autole saab nimi valitud kõige sagedamini auto mudeli järgi. Populaarsed on ka inimeste nimed, värvi või kuju järgi valitud nimed ning loomadest inspireeritud nimed.

• 33% nimedest põhines auto mudelil (nt Mazdak, Bemmu, Passu)
• 22% olid inimnimed (nt Peeter, Taavi, Sofia)
• 13% viitasid auto värvile või kujule (nt Sidrun, Sardell, Prosecco, Pasteet)
• 10% olid hellitusnimed või lemmikloomade põhised (nt Suksu, Beebi, Nunnu)
• 8% viitasid tehnilistele omadustele (nt Elektra, Vrõnn, Väike traktor, Tank)
• 8% olid iroonilised või humoorikad (nt Laiskvorst, Rahaauk, Mehe Armuke)
• 5% kuulusid muu kategooriate alla

Miks me tunneme oma autodega emotsionaalset sidet?

Kuigi autole nime panemine või isiksuse omistamine võib tunduda süütu, viitavad eksperdid, et selline käitumine peegeldab sügavamat kultuurilist ja psühholoogilist kiindumust, millel võivad olla soovimatud tagajärjed. Autod sümboliseerivad sageli vabadust, identiteeti ja iseseisvust, mistõttu on lihtne neid inimlikustada – kuid see mõttemuster võib takistada liikumist säästlikuma ja tõhusama eluviisi suunas.

Tarbijapsühholoogia ekspert Ivar Soone selgitab:

Inimesed kipuvad looma oma autoga märksa tugevamat emotsionaalset sidet, kui paljude teiste füüsiliste esemetega ja omistama isegi inimlikke omadusi (nn personifitseerima ja nimesid andma) mitmetel erinevatel põhjustel.

Esiteks on auto näol tegemist väga kalli tootega, mis sageli etendab ka staatusesümboli või identiteedi väljendaja ja enesemääratluse vahendaja rolli. Teiseks on auto inimestele tihti enamat, kui lihtsalt transpordivahend – psühholoogiliselt on see objekt, mille kaudu inimesed otsivad vabadust, turvatunnet ja iseseisvust. See on pikaajaline investeering, mida valitakse hoolikalt nii praktilisuse, esteetika kui ka turvalisuse kaalutlustest lähtuvalt, ja nii selle valikuprotsessi kui hilisema pika kasutusaja jooksul inimene «kasvab autoga kokku». Kolmandaks võib emotsionaalne side autoga tuleneda ka sellega seotud kogemustest ja mälestustest. Kui auto omamine on seotud positiivsete emotsioonide ja mälestustega, on selle kasutamine juba algselt seotud identiteedi ja enesemääratlusega. Sellest kõigest tulenebki inimese tugev ja emotsionaalne suhe autoga, nagu see vanasti oli hobustega.

Selline emotsionaalne side võib takistada muutusi, nagu auto väljavahetamine turvalisema või säästlikuma vastu, tööle lähemale kolimine, ühistranspordi või jagatud sõiduteenuste kasutamine, mis on paljudes riikides palju rohkem levinud. Kui inimene vaatleb autot kui staatuseväljendust, siis võib näiteks soov end teistele näidata väljenduda ka irratsionaalses tungis parkida igal pool võimalikult nähtavatele kohtadele ja sõita autoga kohe ukse ette, et ikka kõik näeksid, et tema tuli. Paremal juhul põhjustab see ebamugavust ja ummikuid, halvimal aga takistab abi osutamist selle vajajatele näiteks kiirabi või tuletõrjujate poolt.