Statistika kinnitab: sooline palgalõhe süvenes

Palgalõhe. Pilt on illustratiivne. Foto: Madis Veltman

Statistikaameti andmetel oli naiste brutotunnitasu 2024. aastal 13,2 protsenti väiksem kui meestel. Aastataguse ajaga võrreldes suurenes sooline palgalõhe 0,1 protsendipunkti.

Statistikaameti analüütik Sigrid Saagpakk selgitas, et üle 20 protsendi suurune palgalõhe oli viiel tegevusalal: finants- ja kindlustustegevuses (25,5 protsenti), infos ja sides (24, protsenti), hulgi- ja jaekaubanduses, mootorsõidukite ja mootorrataste remondis (23,5 protsenti), tervishoius ja sotsiaalhoolekandes (20,7 protsenti) ning töötlevas tööstuses (20,2 protsenti). Suurim muudatus võrreldes 2023. aastaga toimus muid teenindavaid tegevusi pakkuval tegevusalal, kus 2023. aastal oli palgalõhe –18,4 protsenti, kuid 2024. aastal 14,8 protsenti.

Negatiivne oli palgalõhe ainult ühel tegevusalal – veondus ja laondus (–7,1 protsenti). «See tähendab, et naised teenisid sellel tegevusalal keskmiselt rohkem kui mehed,» täpsustas Saagpakk. Ta lisas, et madal palgalõhe oli ka järgmistel tegevusaladel: veevarustus, kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus (3,6 protsenti), põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük (5,9 protsenti), kinnisvaraalane tegevus (6 protsenti) ning avalik haldus ja riigikaitse, samuti kohustuslik sotsiaalkindlustus (6,5 protsenti).