LUGEJA KÜSIB ⟩ Miks on vaja isapuhkusele minnes tööandja ja lapse ema nõusolekut?

Isa lapsega. Foto: Elmo Riig

Värskelt isaks saanud lugeja küsis Postimehelt, et miks peab isapuhkusele minekuks loa saama nii oma elukaaslaselt kui ka tööandjalt, kui lapse emal samas nõusolekut vaja ei ole. 

Sotsiaalkindlustusameti pressiesindaja Markus Sein selgitas, et isapuhkus ei alga automaatselt nagu emapuhkus, vaid selleks on vaja töötaja ja tööandja kokkulepet.

Erinevus tuleneb tema sõnul eelkõige puhkuse liigist. Emapuhkus algab arstitõendi alusel ja on käsitletav töövõimetusperioodina, mistõttu tööandja nõusolekut ei nõuta. Isapuhkus kuulub aga vanemapuhkuste hulka ja selle täpne aeg lepitakse kokku tööandjaga.

«Soovitame töötajal teavitada tööandjat isapuhkuse soovist vähemalt 30 kalendripäeva enne selle algust. Tööandjal on viis kalendripäeva, et puhkusesoovile vastata,» sõnas ta, nentides, et kuigi tööandja võib isapuhkuse andmisest keelduda, kui see on planeeritud lühema kui seitsmepäevase perioodina, ei või ta keelduda puhkuse andmisest üldiselt.

Miks on aga vaja naise nõusolekut? «Naise nõusolekut on vaja üksnes juhul, kui isa soovib planeerida vanemahüvitise kasutamist enne lapse sündi või kui laps on juba sündinud, kuid teda ei ole veel rahvastikuregistrisse kantud.»

«Enne lapse sündi toimub vanemahüvitise planeerimine ema isikukoodi alusel ning kuna isal ei ole registrites lapsega ametlikku seost, on naise kinnitus vajalik. Ta peab kinnitama, et hüvitise taotleja on lapse isa ning tal on õigus vanemahüvitisele. Hüvitist makstakse välja alles pärast lapse sündi ja ametliku seose tekkimist lapse ja isa vahel,» ütles Sein.