/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
/nginx/o/2024/07/20/16234097t1h2a6d.jpg)
Statistikaametis valminud värske esimese kvartali statistika ehituslubade ja kasutuslubade kohta on veel üheks kinnituseks kuistele andmetele majanduse erinevate valdkondade kohta, mis näitavad, et majanduses on alanud vaikne taastumine, kommenteeris Bigbanki peaökonomist Raul Eamets.
Ehitussektor on majanduskasvu vaates hea indikaator, sest eriti uute ehituslubade väljastamise suurenemine näitab, et majandusaktiivsus on hakanud tõusma. Samas on näha erinevust eluaseme ja mitteeluasemete ehitusturul. Elamute puhul on aastases võrdluses uute ehituslubade arv kasvanud aastaga 16,6 protsenti.
«Kuna ehitusluba ei tähenda veel ehituse alustamist, siis asjakohane on vaadata ka ehitamise alustamise statistikat. Elamute puhul on kasv 23,4 protsenti, kui võrdleme esimest kvartalit eelmise aasta esimese kvartaliga. Eluruumide puhul on ehituste alustamine vähenenud 5 protsenti, samas on väljastatud ehituslubade arv kasvanud koguni 36 protsenti. 55 protsenti uutest elamute ehitamise alustamisest leiab aset Harjumaal. Eluruumide puhul on Harjumaa osakaal koguni 61 protsenti,» märkis Eamets.
«Mitteelamute puhul on mõistlik vaadata ehituse pinda ruutmeetrites. Väljastatud ehituslubade lõikes on planeeritavat pinda koguni 26 protsenti vähem kui eelmise aasta esimeses kvartalis. Ilmselt annab uute kontoripindade planeerimise puhul tunda töötajate soov teha tööd pigem kodukontoris ja nõudlus kontoripindade järele on seega vähenenud,» jätkas ta.
Tema sõnul on väga oluline tegur ehitusturu elavnemisel intress ja teatavasti alandas Euroopa Keskpank eelmine nädal järjekordselt baasintressi. «Selle tulemusena on kuue kuu euribor langenud 2,15 protsendini. Eeldada võib, et intressi langetusi tuleb sellel aastal veel. Erinevate prognoosimajade hinnangul jõuab kuue kuu euribor aasta lõpuks 1,5-1,7 protsendini,» lisas Eamets.