:format(webp)/nginx/o/2025/04/19/16786827t1hb456.jpg)
Atlandi ookeani kaldal asuv Westport on tuntud oma maalilise looduse ja ikoonilise Croagh Patricku mäetipu poolest, kuid linna majandust juhib hoopis midagi teistsugust — akendeta hallid tehasehooned, kus toodetakse kogu maailma Botoxi varu. Just see on sattunud Donald Trumpi huviorbiiti, kirjutab mainekas briti majandusleht Financial Times.
USA president on lubanud tuua farmaatsiatootmise kodumaale tagasi ning ähvardab kehtestada tollimaksud, et motiveerida ettevõtteid Iirimaalt lahkuma. Westporti 7000 elanikust töötab ligi 1500 kohalikus AbbVie tehases, mis toodab kuulsat kortsudevastast süstitavat ravimit. Mure on suur.
«Inimesed hoiavad hinge kinni,» ütles Westporti kaubanduskoja juht Geraldine Horkan, kes töötas varem Botoxi loonud Allerganis. Allergan liitus AbbViega 2020. aastal.
Farmahiidude surve ja investeeringute ohtlik nihkumine
Iirimaa on kujunenud USA farmaatsiahiidude kantsiks – siin tegutsevad muu hulgas Pfizer, Eli Lilly ja Johnson & Johnson. Lisaks Botoxile valmistatakse Iirimaal toimeaineid Viagrale, kaalulangetusravimile Mounjaro ja kolesterooliravimitele.
Ainult tänavu kahe esimese kuu jooksul ulatus Iirimaa farmaatsiaekspordi maht USAsse ligi 20 miljardi euroni – pea poole aastasest kogumahust. Ent hirm tollide ees on sundinud eksporti kiirendama: veebruaris moodustasid keemiatooted ja ravimid 91 protsenti kogu USAsse läinud ekspordist.
Kuigi farmaatsiakaupadele pole seni tollimakse kehtestatud, on USA kaubandusministeerium algatanud niinimetatud «Section 232» uurimise. See võimaldaks presidendil kehtestada impordipiiranguid riikliku julgeoleku nimel. USA kaubandusminister Howard Lutnick ütles, et otsus võib tulla juba «järgmise kuu või kahe jooksul».
Botoxi tööstus kui kogukonna alustala
Trump kasutas märtsikuist kohtumist Iirimaa peaministri Micheál Martiniga, et väita, justkui «Iirimaa omaks kogu USA farmaatsiatööstust». Hiljem kritiseeris ta taas: «Me ei tooda enam omaenda ravimeid. Need on Iirimaal ja paljudes teistes riikides – ka Hiinas.»
Westporti tehas avati 1977. aastal silmatilkade tootmiseks, kuid tänaseks on Botox saanud selle peamiseks sissetulekuallikaks. Umbes 70 protsenti toodangust müüakse USAsse. Kuid toodetakse endiselt ka silmaravimeid.
Botoxil on nüüdseks ka konkurente – Prantsusmaa Ipseni Dysport ja Saksamaa Merzi Xeomin. Siiski usub AbbVie oma turuliidri positsiooni. Kosmeetiline Botox teenis mullu 2,72 miljardit dollarit, terapeutiline variant aga 3,3 miljardit. Tollimaksud tõstaksid ravimite hindu, kuid USA tervisekindlustus kosmeetilist kasutust ei kata.
Üleöö ümber ei koli
Kuigi ettevõte ei avalikusta ametlikult oma tootmisüksuste asukohti, investeeris AbbVie 2020. aastal 160 miljonit eurot uude biotehasehoonesse Westportis. Kohalik poliitik ja endine Allergani tippjuht Peter Flynn rõhutas, et tootmist ei saa «üleöö ümber kolida». Tema sõnul on tootmisprotsess muutunud üha automaatsemaks ja vajab kõrgelt kvalifitseeritud tööjõudu. «Trumpi odav retoorika ei aita kedagi,» lisas ta.
Iirimaa on maailma kolmas suurim ravimite eksportija, kus tegutseb ligi 90 farmaatsiatehast. Viimase kümne aasta jooksul on sektorisse investeeritud enam kui 10 miljardit eurot. Nüüd on Trumpi kriitika all ka teised farmaatsiamahukad riigid: Taani, Šveits ja Singapur.
Mitmed ravimitootjad on Trumpi survele juba reageerinud ja teatanud suurobjekti rajamisest USAsse: Johnson & Johnson 55 miljardi, Eli Lilly 27 miljardi ja Novartis 23 miljardi dollariga. Euroopa Komisjoni presidendile Ursula von der Leyenile on saadetud hoiatusi: kui USA kehtestab tollid ja EL vähendab intellektuaalomandi kaitset, võib Euroopa kaotada viie aastaga kuni 100 miljardit eurot investeeringuid ja teadus-arendustegevust.
Kohalik mure: mida see tähendab Westporti tulevikule?
Eriti haavatav on Iirimaa. Peale suurte farmaatsiafirmade asuvad seal ka paljude USA tehnoloogiahiidude Euroopa peakontorid, keda von der Leyen ähvardas omakorda vastutollidega. Farma- ja tehnoloogiasektor on toonud Iirimaale suured maksulaekumised ja eelarveülejäägid.
Botox on aidanud Westportil areneda elavaks turismilinnaks, kus toimuvad meresõidufestivalid, õitsevad restoranid ja disainipoed. Kohalik hotellipidaja Adrian Noonan, kelle Knockranny House Hotel asub tehase kõrval, ütles: «Kui nad lahkuvad, oleks see tohutu kaotus.»
Uute farmaatsiatehaste rajamine nõuab regulatiivseid heakskiite ja võib võtta aastaid, kuid analüütikute hinnangul on selleks ajaks juba Iirimaa tulevased investeeringud külmutatud. «Me oleme tõesti väga mures,» ütles kohalik apteeker Philip Heaney. «Kanadat nimetatakse vahel USA 51. osariigiks. Aga farmaatsia osas oleme meie seda juba niikuinii.»