Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2012/04/18/1061832t1h6ae1.jpg)
Mullu müüdi Euroopas üle kahe korra rohkem avaliku sektori hooneid – rahavaeguses valitsused kergendasid võlgade maksmiseks oma kinnisvaraportfelle.
Riigikinnisvara, sealhulgas koolide, haiglate ja vanglate müük oli mullu kokku 2,3 miljardit eurot, mis on kõrgeim tase alates finantskriisist, selgub kinnisvaragrupi CB Richard Ellise (CBRE) uuringust.
Peamiselt piirdub mainitud tegevus riikidega, mis kinnisvarasse investeerijate silmis vähem riskantsed on. Kontinendi lõikes andsid kolm neljandikku riigikinnisvara müügist Saksamaa, Rootsi, Venemaa ja Suurbritannia. Maailmaturu lõikes oli nende panus 62 protsenti.
«Tegevus kontsentreerus neljale tugevamale Euroopa turule, mis viitab sellele, et tänavu ja edaspidi on ebastabiilsemas majanduslikus olukorras riikidel üha raskem ulatuslikke müügiprogramme teostada,» ütles CBRE uuringujuht Richard Holberton.
Kuid isegi valitsused, mida investorid turvalisteks partneriteks peavad, suudavad peamiselt müüa vaid selliseid hooneid, mis on siiani kasutuses – nagu vanglaid või valitsushooneid – ja pakuvad pikaajalisi riiklikult tagatud sissetulekuid.
«Kuid isegi siin on mitmete valitsuste reitingulangetused tõstatanud küsimusi nende kui hoonete kasutajate kvaliteedi osas,» ütles Holberton.
Nimetatud ebakindlus, millele lisandub kinnisvara finantseerimise turu surmaeelne seisund, on aga tähendanud seda, et paljud varad müüakse maha odavalt.
Teine põhjus, miks riigikinnisvara müük venib, on välismaiste investorite huvi puudumine. Viimase nelja aasta jooksul on 85 protsenti riigikinnisvarast Euroopas ostnud kodumaised investorid. Mullu tõusis nimetatud protsent 90 peale.
Antud trend on kontrastiks erakinnisvarale, kus välismaiste ostjate osakaal on märkimisväärne.
Vaatamata sellele, et kinnisvara läheb tõenäoliselt müügiks vaid võileivahinnaga, on mõned Euroopa perifeeria riigid käivitanud kapitali kogumiseks kinnisvaramüügi projektid.
Kõige suurem neist on Kreeka Hellenic Republic Asset Development Fund, mille valduses on lennujaamu, tasulisi teid, hipodroome ja 70 000 kinnisvaraobjekti. Fondi eesmärk on koguda müügilt 25 miljardit eurot riigi räsitud rahanduse tarvis.
Ka Itaalia on kavandamas fondi asutamist, mis tegeleks koolide, raekodade ja kohalikele omavalitsustele kuuluvate teatrite müügiga.
Kinnisvara müügi ja liisimise pakkumisi on teinud ka kaks Hispaania piirkonda, Andaluusia ja Kataloonia.
Copyright The Financial Times Limited 2012