Eesti Pank: naistel tasub kõrgharidus palgas rohkem ära

Tervishoiusektoris on palgad tõusnud ja hariduse omandamine tasub ära. Pilt on illustratiivne. Foto: Sander Ilvest / Postimees

Eesti Panga ökonomisti Lauri Matsulevitši sõnul on Eestis viimastel aasta jooksul kahanenud palkade vahe kõrgemate ja madalmate sissetulekute vahel ning ka sooline palgalõhe on vähenenud.

Matsulevitš ütles, et miinimumpalk on tõusnud viimastel aastatel üsna kiiresti ning see on vähendanud palkade erinevust, kuna suuremad sissetulekud pole sama kiirusega kasvanud. Vähenenud on ka sooline palgalõhe, millega Eesti on varem võrreldes teiste EL-i riikidega kehvas mõttes silma paistnud. Matsulevitš peab palgalõhe vähenemise põhjuseks palgatõuse haridus- ja tervishoiuvaldkondades, kus töötab rohkem naisi kui mehi.

Matsulevitš ütles, et Eestis on võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega palgavahed kesk- ja kõrgharidusega töötajatel väiksemad, eriti meestel. «Naistel tasub kõrgharidus end rohkem ära,» sõnas ta. Kõige rohkem lisasisetulekut toob kõrgharidus tervishoiusektoris ja kõige vähem majutuses- ja toitlustuses.

Tema sõnul saavutab Eesti inimene on palga tipu vanuses 30-49. 50-aastatel ja vanematel on töötasu keskmiselt isegi väiksem kui alla 30-aastastel. See on mujal Euroopas haruldane, sest tavaliselt teenivad Euroopas 50-aastased ikkagi suuremat palka kui tööturule hiljuti sisenenud noored.

Eesti tööturg jäi 2024. aastal üldjoontes stabiilseks. See, et majanduslanguse ajal töötajate arv tööjõu-uuringu järgi ei vähenenud, viitab võimalusele, et majanduse taastudes saavad ettevõtted kahanenud tootmismahtu suurendada sisemist tööjõureservi kasutades.

Avalikus sektoris on vähem koondanud

«Majanduse olukord oli eelmisel aastal Eestis nõrk,» ütles Eesti Panga ökonomist Orsolya Soosaar. Lähiriikides oli olukord sama ning see mõjutas negatiivselt Eesti firmade eksporti. Samas Euroopa Liidus üldiselt oli majanduse olukord veidi parem kui Eestis.

Nõrk majanduse olukord mõjutas ja seisu tööturul. Palgatöötajate arv vähenes 0,8 protsenti, kuid aasta lõpp näitas, et töötajate arvu kahenemise tempo aeglustus. Peamiselt kadusid töökohad erasektorist, avalikus sektoris võib rääkida töötajate arvu kasvu pidurdumisest, sõnas Soosaar.

Samas avaliku sektorite töötajate hulk proportsionaalselt rahvaarvuga on Eestis Euroopa keskmisest väiksem ning Läti ja Leedu on meist eespool.

Soosaare sõnul on küll majanduse olukord veidi parenenud kuid uusi töökohti veel märkimisväärselt juurde ei looda.

Registreeritud töötute hulk on aastaga veidi langenud. Kuid Soosaare sõnul on seal oht, et kui töötuse periood pikeneb, siis inimeste motivatsioon töötute nimekirjas olla väheneb, sest töötutoetuse aeg saab otsa.

Samas hindab Soosaar andmete põhjal, et ka reaalne töötuse määr on stabiilne. Seega pole oodata, et tekkimas on suurem tööjõupuudus ja sellega seotud surve tööandjatele palku tõsta.

«Tööpuudus on suurenenud võrreldes teiste Euroopa riikidega kõige rohkem,» sõnas ta. Selle taga on Eesti majanduse kehv käekäik viimastel aastatel.

Tööjõupuudus on aga Eestis allpool ajaloolist keskmist, kui selle aasta alguses on see veidi kerkinud.

Keskmise palga kasv 2024. aastal esialgu 2023. aastaga võrreldes aeglustus, kuid kiirenes aasta lõpus uuesti. Sellesse panustas mõningal määral palgamaksete ajastamine nii, et palk makstaks välja aasta lõpus enne tulumaksutõusu, kuid see ei selgita palgakasvu kiirenemist täielikult. Enim kiirenes palgakasv erasektoris, kus koos majanduse taastumisega võis töötajate töökoormus veidi suureneda, teatab Eesti Pank.