Päevatoimetaja:
Sander Silm
Saada vihje

Šokeeriv tõde: miks tuhanded tellitud kaubad ei jõua saajani? (1)

Pilt on illustratiivne.
Pilt on illustratiivne. Foto: Priit Simson / Postimees

Oled sa oodanud pikisilmi pakki, mis ei jõuagi kohale? Tõenäoliselt oled või vähemalt sa tead kedagi, kellel on nii juhtunud. Kas ka Euroopa Liidust tellitud paki puhul? Kui mitte, siis oled sa tõenäoliselt teadlik tarbija, kirjutavad Sisekaitseakadeemia esindajad.

Teadliku tarbijana sa ilmselt ka tead, et tollikontrolli võivad sattuda ka Euroopa Liidust tellitud pakid. Iga päev suunatakse suur hulk Euroopa Liidust tellitud saadetisi Eestis tollikontrolli – ja seda mitte juhuse tõttu. Nimelt paljude kaupade tellimine on teatud piirangutega, või lausa keelatud.

Tolliametnikud teevad päevas kümneid kontrolle ja seda sõltumata sellest, kas postisaadetis on saabunud kolmandatest riikidest või Euroopa Liidu liikmesriigist. Kuid viimasel ajal pööratakse üha enam tähelepanu just Euroopa Liidu siseselt liikuvatele pakkidele. Ja seda põhjusel, et postipakkides leidub üsna sageli kaupu, mille tellimine on keelatud. Nendeks keelatud kaupadeks võivad olla näiteks nii narkootilised ja uued psühhotroopsed ained, ravimid ja tubakatoodete tarvikud kui ka tubakatoodet imiteerivad tooted.

E-ostlemisel on piirangud ka Euroopa Liidus

Postisaadetiste tellimine Euroopa Liidus on selges kasvutrendis. Eesti e-kaubanduse liidu andmetel on Eesti e-ostlemises Euroopas 16. kohal. Seejuures kõige suuremad e-ostlejad on Hollandis ja Norras ning kõige väiksemad Moldovas. E-ostlejate kõrgem osakaal riigiti on korrelatsioonis interneti kasutajate osakaaluga. Seega, mida suurem on interneti kasutajate osakaal riigis, seda suurem on ka e-ostlejate osakaal. Peamiselt tellitakse rõivaid, jalanõusid ja aksessuaare.

E-ostlemine on imelihtne. Valid meeldiva kauba, tasud, pakk pannakse teele ja jääd ootama. Ja mis veel kõige parem, tollimaksu ei ole ju ka Euroopa Liidu siseste tellimuste puhul vaja tasuda. Ja sellest tulenevalt ilmselt levib ka vale arusaam, et Euroopa Liidus ei ole ka tollikontrolli ning tellida võib kõike. Tegelikkuses kehtivad siiski mitmed keelud ja piirangud, mis on liikmesriigi kohalike seaduste alusel kehtestatud. Kui näiteks mõnes riigis võib tellida ka kanepitooted, siis Eestis on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete tellimine ning tarvitamine keelatud. Ja seda ka siis, kui need on tellitud mõnest teisest Euroopa Liidu liikmesriigist. Maksu- ja tolliameti statistika kohaselt algatati 2024. aastal 159 kriminaalmenetlust, kus narkootilisi aineid toimetati Eestisse just posti teel.

Lisaks narkootilistele ainetele on Eestis mustal turul levinud salasigaretid, keelatud maitsestatud e-vedelikud ja e-sigaretid. Ka need jõuavad Eestisse peamiselt posti teel teistest Euroopa Liidu riikidest. Nii Saksamaalt, Prantsusmaalt, Tšehhist kui ka mujalt.

Tolliliit ei välista liikmesriigi oma reegleid

Euroopa Liidus kehtib liikmesriikide vaheline tolliliit, mis loodi 1968. aastal. Selle raames on liikmesriigid kokku leppinud ühtsetes kaubakoodides ja imporditollimaksudes kolmandate riikide kaupade puhul. Kui tollimaksud kehtivad kolmandate riikide puhul, siis liikmesriikide vahel neid pole. Kogu Euroopa Liidu sisene kaubavahetus on suuresti lihtsustatud just tänu ühisturule ja tolliliidule. See omakorda lihtsustab e-ostlemist ja tagab kaupade kiire liikumise. Samas ei tähenda lihtsus ja kiirus piirangute puudumist.

Vaatamata sellele, et tolliliit tagab kaupade kiire liikumise, on igal liikmesriigil õigus kehtestada teatud tingimustel kaupadele omakorda keelde ja piiranguid. Euroopa ühenduse asutamislepingu artikli 30 alusel on õigus seada kaupadele keelde või piiranguid, kui need on õigustatud avaliku korra, turvalisuse või tervisekaitse seisukohalt. Samuti võib piiranguid kehtestada kunstilise, ajaloolise ja arheoloogilise väärtusega rahvusliku rikkuse või tööstus- ja kaubandusomandi kaitseks.

See tähendab, et ka Eesti saab reguleerida riigisiseselt, milliseid kaupu võib ja milliseid mitte tellida. Ja just sellistest liikmesriikide põhistest reeglitest tulenevalt kontrollivad tolliametnikud ka liidusiseseid postipakke. Nagu eespool juba nimetatud, on keelatud narkootilised ja psühhotroopsed ained, teatud ravimid, aga ka esemed, millel võib olla kultuuriline või ajalooline väärtus. Seega pole piirangutevaba ka Euroopa Liidu veebipoodidest tellimine.

Probleemid ja riskid postisaadetistega

Narkootiliste ainete tellimine Eestisse nii kolmandatest riikidest kui ka Euroopa Liidu liikmesriikidest on keelatud. Ja seda isegi siis, kui mõnes teises liikmesriigis on nende ainete tellimine ja kasutamine lubatud. Nii näiteks on kanep teatud tingimustel legaliseeritud Hollandis, Saksamaal, Portugalis, Maltal ja Luksemburgis, kuid Eestisse neid siiski postiga tellida ei tohi. Just narkootilised ained on tolliametnike suurimaks väljakutseks liidusiseste postipakkide kontrollimisel.

Lisaks narkootilistele ainetele valmistavad tolliametnikele muret uued psühhoaktiivsed ained. Neid leitakse postisaadetistest nii pulbri, markide kui ka taimepuruna. Ravimiameti andmetel jõuab Euroopasse keskmiselt üks seni tuvastamata psühhoaktiivne aine nädalas. Neid toodetakse eesmärgiga matkida tuntud narkootikumide toimet, samas ei ole nende mõju tervisele sageli uuritud. Eestis lisatakse avastatud uued psühhoaktiivsed ained järjepidevalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirja (nn keelatud ainete nimekirja), mille leiab politsei- ja piirivalveameti kodulehelt.

Kui narkootiliste ja psühhotroopsete ainete tellimise keelamine võib tunduda justkui loogiline, siis ravimitega see nii ei ole. Paljud siiski ei tea, et ravimite tellimine posti teel on Eestisse keelatud. Väljakutseks on siin toote määretlemine ravimi või toidulisandina. Ja see lähenemine võib liikmesriigiti erineda. Nii näiteks võib teistes liikmesriikides toidulisandiks (vitamiinipreparaadid, taimsed preparaadid) tunnistatud toode olla Eestis määratletud ravimina. Ja seda teatud toimeainete sisalduse tõttu. Kui ravimite ostmine ja tellimine posti teel on Eestisse keelatud, siis eraisikute vahel on teatud erisused. Nimelt on lubatud ravimite tellimine eraisikult eraisikule piiratud koguses. Maksimaalselt kümme avamata jaemüügipakendit. Kui tellija ei ole kindel, kas toode on ravim või mitte, tuleks enne tellimist küsida nõu ravimiametilt.

Lisaks narkootilistele ja psühhotroopsetele ainetele ning ravimitele on teistest liikmesriikidest keelatud tellida ka tubakatooteid. Nii suitsetatavaid kui ka suitsuvabu tubakatooteid ja tubakatoodetega sarnanevaid tooteid. Keelatud on ka kõigi tubakatarbimisega seotud toodete tellimine, sealhulgas vesipiibud ja piibud koos nende osade ja tarvikutega, sigaretipaberid, sigaretihülsid, filtrid, filtreerivad piibupesad ja filtripadrunid ning sigari- ja sigaretipitsid.

Juba 2017. aastast on Eestis keelatud maitsestatud tubakatooted, kuid neid tellitakse endiselt. Viimasel ajal on kasvanud trend osta e-sigarettide huulikuid, mis on täidetud maitsestatud vedelikuga. Sageli ei ole need vedelikud mitte ainult maitsestatud, vaid sisaldavad ka narkootilisi aineid.

Seejuures on kasvutrendis ka tubakatoodete alternatiivide levik, mille tellimine ei ole Eestisse samuti lubatud. Nii on näiteks turule ilmunud Lio seadmed, mis sarnanevad e-sigarettidega. Nendes puidust korpusega seadmetes kasutatakse maitsestatud südamikke, mis küll ei sisalda nikotiini, kuid nende kasutamine meenutab e-sigareti tarvitamist. Seetõttu on nende tellimine keelatud.​

Samas on veebipoodides saadaval ka tooteid, mis ei sarnane tubakatoodetega, kuid sisaldavad nikotiini, nagu batsillid, nätsud, aerosoolid ja kuulid. Jällegi on tegemist tubakatoodetega, mistõttu nende tellimine on samuti keelatud.

Tark ostja on teadlik ostja, kes teab, et ka Euroopa Liidus kehtivad posti teel tellitavale kaubale keelud ja piirangud. Nii ei ole lubatud Eestisse tellida teistest Euroopa Liidu liikmesriikidest narkootilisi ja psühhotroopseid aineid, ravimeid, tubakatooteid ja nende alternatiive. Üksnes hea teadlikkus ja informeeritus aitab vältida ebameeldivaid üllatusi ning tagada, et tellitud kaup jõuab sinuni. Vajadusel tasub uurida lisainfot tolliinfost, küsida nõu ravimiametist ja jälgida keelatud ainete nimekirja politsei- ja piirivalveameti kodulehelt. Tarka ja teadlikku e-ostlemist!

Kommentaarid (1)
Tagasi üles