Bigbank: turism Eestisse taastub, aga selles on olulisi muutusi

Laevaga Tallinnasse saabunud turistid sadamas. Foto: Madis Veltman / Postimees

Kolmapäeval statistikaameti avaldatud väliskaubandusstatistika näitas positiivseid kosumise märke ja neljapäeval avaldatud majutusasutuste statistika näitab samuti, et turism Eestis vaikselt, aga järjepidevalt kasvab, kommenteeris Bigbanki peaökonomist Raul Eamets.

Veebruaris peatus majutusasutustes kaks protsenti rohkem siseturiste ning kolm protsenti rohkem välisturiste. Peamisteks külastajateks on Eesti naabrid – lõviosa moodustavad soomlased 43 protsendiga, neile järgnevad lätlased 17 protsendiga, kusjuures lätlaste osakaal on aastataguse ajaga natuke kasvanud ning soomlaste arv kahanenud. Üllatusi ei olnud ka sihtkohtades, valdavalt jäävad välisturistid ainult Tallinna või selle lähiümbrusesse.

«Vaatasin natuke lähemalt ka Aasiast pärit turistide arvu dünaamikat. Kui vahetult enne Covidi-kriisi oli Aasia erinevatest riikidest pärit turistide arv aastas kokku 100 000, siis 2024. aastal oli neid sisuliselt poole vähem. Huvitav on ka see, et näiteks Lõuna-Koreast, Jaapanist ja Hiinast pärit turistid moodustasid 2019. a suvel kolm suhteliselt võrdset huviliste gruppi, kes Eestimaa vaatamisväärsusi külastasid. Kalendrikuus keskmiselt 3000–4000 turisti, samas suurusjärgus oli ka teistest Aasia piirkondadest pärit turistide koguarv. Covid tõi drastilise muutuse, siis külastas Eestit 8000 turisti Aasiast ja need olid ka enamikus jaanuaris ja veebruaris. Mingil hetkel pandi piir lihtsalt kinni. Edasi hakkas turistide arv vaikselt kasvama – 2022. aastal oli Aasiast pärit turistide arv pea 19 000 ning 2023. aastal 33 500,» märkis Eamets.