Keskpangad kühveldavad kulda kokku: kullakangi hind tõusis üle miljoni dollari

Kulla mündid ja kangid, 04 April 2025, Bavaria, München: Foto: dpa/picture-alliance / Scanpix

Kulla hind tegi veebruaris ja aprillis ajalugu, kui unts maksis turul esmalt üle 2940 dollari ja seejärel 2. aprillil kerkis eurodes rekordilisele 2895,02 eurole. Aastaga on hinnatase tõusnud enam kui 50 protsenti ning esmakordselt maksab kullakang rohkem kui miljon dollarit.

Tõusu taga on eeskätt geopoliitilised pinged, USA presidendi Donald Trumpi uued tollitariifid ja investorite püüdlus kindlate varade poole, kirjutab Paul Hoffman BestBrokers'ist.

Trumpi kaubanduspoliitika on süvendanud hirme üleilmse kaubandussõja ees. Alates tema ametisseastumisest 20. jaanuaril on kulla hind tõusnud veel 8 protsenti, samal ajal kui S&P 500 on suisa langenud. Kulla populaarsus on kasvanud nii era- kui institutsionaalsete investorite seas, kuid eriti aktiivsed on olnud keskpangad.

Keskpangad kui kullaturu mootorid

World Gold Councili andmetel olid 2024. aastal suurimad kullavarude kasvatamise entusiastid Poola, Türgi ja India. Poola ostis juurde 89,5 tonni kulda, kasvatades oma reservi ligi veerandi võrra. Kulla ost on seotud Ukraina sõja ja julgeolekupingetega Poola lähinaabruses.

Türgi lisas reservi 74,8 tonni ja India 72,6 tonni. Hiina, kelle kullavaru on juba niigi suuruselt üks maailma suurimaid, ostis juurde 44,2 tonni. Lisaks paistsid silma Tšehhi, Iraak, Ungari, Usbekistan, Ghana ja Katar.

Eriline näide on Zimbabwe, mis kasvatas oma kullareservi 1,3 tonni võrra. See moodustab nüüd 54% riigi koguvaluutareservist – reaktsioonina hüperinflatsioonile, mis 2024. aasta märtsis ületas 55%.

Samas kasutasid mitmed riigid kõrget hinda kasumivõtuks. Filipiinid müüsid netos 29,4 tonni, olles suurim kullamüüja. Järgnesid Kasahstan (–10,2 tonni), Singapur (–10,1), Tai (–9,6) ja Saksamaa (–1,1). Saksamaa müüb kulda regulaarselt alates 2002. aastast, enamasti Ühendkuningriigile.

Euroopa kullareservid ja nende väärtus

Kulla hinnatõus eurodes toob Euroopa kullareservid uude valgusesse. Saksamaa on Euroopa kullakuningas – riigi keskpangal Bundesbankil on 3351,53 tonni kulda, mille turuväärtus ulatus 7. aprilli seisuga 342,3 miljardi euroni. Arvestades Saksamaa rahvaarvu, tähendab see, et igale elanikule jaguks teoreetiliselt 40,15 grammi kulda ehk 4100 euro väärtuses.

Teised Euroopa suurriigid kullaturul on:

• Itaalia: 2451,83 tonni, väärtuses 250,4 miljardit eurot
• Prantsusmaa: 2437 tonni, 248,9 miljardit eurot
• Holland: 612,45 tonni, 61,5 miljardit eurot
• Portugal: 382,66 tonni, 38,8 miljardit eurot
• Austria: 279,99 tonni, 28,5 miljardit eurot

Per capita mõõdetuna juhib aga Šveits, kelle 1039,94 tonni kulda jaguneks iga elaniku kohta 115 grammi ehk 41 väikest kuldmünti – ligikaudu 11 763 euro väärtuses. Järgnesid:

• Liibanon: 52,3 g / €5335 inimese kohta
• Itaalia: 41,6 g / €4246
• Saksamaa: 40,2 g / €4100
• Portugal, Holland ja Austria: 30–36 g per capita

USA jääb kogumahu poolest endiselt maailma liidriks 8133,46 tonniga, kuid per capita arvestuses on Ameerika 12. kohal – umbes 24 grammi kulda inimese kohta ehk 2442 euro väärtuses.

Kulla hinnatõusu põhjused

Kulla tõusu toetab kombinatsioon Trumpi kaubanduspoliitikast ja nõrgast dollarist – dollarindeks langes veebruaris 106,57 punktile, keskpankade ostuaktiivsusest ning inflatsioonimuredest ja madalate intressimäärade ootustest

SPDR Gold Shares ETF (GLD), mis peegeldab kulla hinna liikumist, on kerkinud aasta algusest 11,8 protsenti ja aastaga 45,8 protsenti. Goldman Sachs ja Citigroup usuvad, et kuld võib 2025. aasta lõpuks ületada 3000 dollari ja ka 3000 euro piiri.

Keskpangad ei osta kulda pelgalt spekulatsiooniks. Kuld on taas saanud poliitilise tähenduse – turvasadamaks ebastabiilsuse ajal.