/nginx/o/2024/07/18/16228405t1h5497.jpg)
/nginx/o/2025/04/04/16756502t1h2ed1.jpg)
Wall Streeti nädalane draama tarrifide ümber jõudis reedel kriitilisse punkti, kui turud vajusid järsult ja tehnoloogiaindeks Nasdaq sukeldus ametlikult karuturule. Turgudel valitseb hirm - kaubandussõda kogub hoogu ja Föderaalreservi karm hoiak ei jäta ruumi lootusele, et olukord võiks leevenduda.
Dow Jones kukkus reedel 2231 punkti ehk 5,5%, olles tasemel 38 314. S&P 500 langes 5,97%, ja jõudis 5074 punktini. Suurima tähelepanu pälvis aga Nasdaq'i liitindeks, mis kaotas päevaga 5,82%, langedes tasemele 15 558 7 punkti. See on enam kui 20% langus võrreldes varasema tipphetkega – tehnilises mõttes on tegemist karuturuga. Laiapõhjaline turuindeks S&P 500 kaotas kahepäevase sessiooniga 9%.
Reede algas punases – ja siis saabus Powell
Päev algas juba negatiivsete toonidega. Öösel avaldatud uudised, et Hiina kehtestab 34-protsendilise tollimaksu kõikidele USA kaupadele, jõustudes 10. aprillist, mõjusid USA aktsiaturgudele külma dušina. See oli vastulöök USA presidendi Donald Trumpi algatusele kehtestada aprillist üldine 10% imporditariif koos kõrgemate määradega valitud riikide suhtes.
Avakella järel kukkus Dow kiiresti ligi 500 punkti – ja see oli alles algus.
Keskpäeva paiku Ameerika idaranniku aja järgi ootasid investorid lootusrikkalt Föderaalreservi esimehe Jerome Powelli sõnavõttu. Paljud ootasid vihjeid intressimäärade langetamisele või vähemalt leevendavale rahapoliitikale.
Powell aga purustas need lootused.
«Hiljutised tollimaksud suurendavad tõenäoliselt inflatsioonisurvet ja aeglustavad majanduskasvu,» ütles Powell. «On liiga vara spekuleerida rahapoliitika muutuste üle.»
See avaldus tekitas turul teise languslaine – tugevama ja ulatuslikuma kui hommikune kukkumine. Lootus keskpanga sekkumisele haihtus hetkega. Selle asemel jäi kõlama selge sõnum: intressimäärad jäävad kõrgele ka siis, kui majandus jaheneb.
Nädala lõikes olid tulemused järgmised:
Dow Jones kaotas umbes 4,5%.
S&P 500 langes 5,7%.
Nasdaq kukkus kokku 7,5%
Tehnoloogia sektor ja pooljuhid
Tehnoloogiasektor, mis oli viimaste aastate tõusu veduriks, sattus tugeva surve alla. Ettevõtted nagu Apple, Amazon ja Tesla säid järjestikuste müügilaine käigus eriti haavata. Tugevalt said pihta ka pooljuhtide tootjad ja globaalse tarneahelaga seotud aktsiad Hiina vastumeetmete tõttu.
Nädala jooksul kadus turult hinnanguliselt üle 1,9 triljoni dollari väärtuses turukapitalisatsiooni.
Maailm järgnes Wall Streetile – ka Euroopa ja Aasia turud langesid
Langus ei piirdunud USA-ga. Reede tõi märkimisväärseid kaotusi ka Euroopa turgudele:
Saksamaa DAX indeks kaotas üle 4,95%.
Londoni FTSE 100 langes samuti 4,95%, mis on selle aasta suurim päevane langus.
Aasia börsid reageerisid negatiivselt nii USA tollipoliitikale kui ka Föderaalreservi karmile sõnumile. Eriti tugevalt kannatasid Hiina ja Jaapani turud.
Samal ajal tõusis nn «hirmuindeks» ehk CBOE volatiilsusindeks (VIX) 36,6% tasemele 41 punkti, mida pole nähtud alates 2020 aasta juunist. See viitab investorite kasvavale ärevusele.
Mis saab edasi?
Nasdaqi sisenemine karuturule on rohkem kui pelgalt tehniline märk – see peegeldab muutust turu meeleolus. Kui seni loodeti pehmele maandumisele ehk aeglasele inflatsiooni taandumisele koos stabiilse majanduskasvuga, siis nüüd kerkib esile hoopis teine stsenaarium:
Stagflatsioon – hinnad tõusevad, majandus aeglustub ning keskpank ei saa sekkuda.
«Me liigume tundmatusse,» märkis üks Wall Streeti strateeg reede õhtul. «Geopoliitika, protektsionism ja inflatsioon kohtuvad kõik ühes kohas. Pehme maandumise narratiiv haihtub silme ees.»
Wall Streeti nädalane langus ei olnud lihtsalt korrektsioon – see võib olla kriisi alguse eelvaade. Kui kaubanduspinged süvenevad, inflatsioon püsib kõrge ning Föderaalreserv hoidub leevendusmeetmetest, seisavad investorid silmitsi uue majandustsükli algusega.
Kui reedene päev oli proloog, võib järgmine nädal juba tähendada tõelist draamat.