USA tariifipoliitika põhineb kolmanda klassi valemil – ja sarnaneb täpselt ChatGPT soovitusega

Fotokollaaž pingiviinist ja Trumpist «vabastuspäeval» nokatsit rahva sekka viskamas. 2. aprill 2025. Foto: ZUMAPRESS.com / Scanpix / ChatGPT 4o

Ameerika Ühendriikide administratsiooni poolt kehtestatud imporditollide aluseks oli uskumatult lihtne valem: riigiga tekkinud kaubandusdefitsiit jagati selle riigi USAsse eksporditud kaupade mahuga. Kui tulemus jäi alla kümne, määrati tariifiks lihtsalt 10 protsenti. Nii lihtne – ja nii sarnane sellele, mida pakub ChatGPT, kui temalt küsida, kuidas tariife arvutada.

Majanduseksperdid on nii Financial Timesile kui ka Business Insiderile märkinud, et sellisel «valemil» puudub majanduslik loogika. Need ei arvesta kauba olemust, turustruktuuri ega mõju tarbijatele. Selle tulemusena muutuvad kaubad USAs kallimaks, mis omakorda mõjutab hindu globaalselt – täpselt vastupidi eesmärgile edendada omaenda majandust.

Näide:

Hiina eksportis 2024. aastal USAsse 438 miljardi dollari eest kaupu ja jooksvas kaubandusbilansis oli Hiina ülejääk 295 miljardit dollarit (USA Census Bureau andmetel).

Selle põhjal saadud ülejäägisuhe oli 67,4 protsenti, millest USA administratsioon lihtsalt võttis poole – ja kehtestas 34-protsendise tariifi.