Mida tuleks kindlasti vaadata enne kasutatud auto ostmist

Kasutatud autod. Foto on illustratiivne. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Tarbijakaitseameti spetsialist tõi välja näpunäited, mida tuleks silmas pidada kasutatud auto ostmisel. Kasutatud auto ostmine on küll palju odavam, kuid sellisel juhul on ka risk palju suurem. Kas kasutatud autodele antakse garantiid, mis osas ja millistel tingimustel?

Ostes auto eraisikult, ei laiene tarbijakaitsereeglid, sest tegemist ei ole kaupleja ja tarbija vahel sõlmitud lepinguga, vaid kahe eraisiku vahelise tehinguga, millesse tarbijakaitse ei saa sekkuda. Kuigi eraisikult ostes saab auto odavamalt kätte, on ettevaatlikkuse mõttes kindlam tehinguid sõlmida automüügifirmadega, kus kehtivad kindlad reeglid müüja vastutuse kohta.

Kasutatud auto ostmisel tuleks jälgida, kas müüja esitas kõik auto tehnilise seisukorraga seotud küsimused kirjalikus vormis (ostu-müügilepingus, üleandmise/vastuvõtmise aktis). Soovitav on uurida liikluskindlustuse fondi internetiportaalist vastava sõiduki tehasetähise numbri järgi, kas nimetatud sõiduk on osalenud liiklusõnnetustes, kokkuleppel müüjaga teostada sõiduki tehniline ülevaatus – soovitavalt esinduses või liiklusregistri büroos.

Eestis registreerimata sõiduki ostmisel tutvuge eelnevalt tehniliste nõuetega, millele peavad vastama Eesti autoregistrisse kantavad sõidukid ning uurima kas selle sõidukiga saab läbida Eestis tehnilist ülevaatust (vastavust tüübikinnitusele).

Pöörake tähelepanu sõiduki registreerimistunnistusele – auto esmase registreerimise kuupäevale Eestis, märkustele tehnilise ülevaatuse kohta.

Kontrollige tehasetähise identsust registreerimistunnistusel ja auto kerel ning veenduge, et tehasetähis oleks selgelt loetav, ilma tugeva korrosiooni ja vigastusteta ning et tehasetähisel ja selle ümbruses ei oleks mehaanilise töötlemise jälgi (soovitav oleks siinjuures kaasata usaldusväärne asjatundja).

Liiklusregistri büroos omaniku vahetuse vormistamisel tasuge müüjale sõiduki eest alles pärast sõiduki tehasetähise, võimalike esitatud nõuete ning dokumentide kontrolli liiklusregistri büroo töötajate poolt.

Proovisõidu kasulikkusest ehk mida vaadata kasutatud autot ostes

Siinjuures tuleks kindlasti kaasata vastava ala asjatundja. Sõita tuleks erineva kiirusega, erinevatel käikudel ja erinevatel teeoludel ning ärge ohustage ennast ja teisi kaasliiklejaid. Proovisõit on iseenesest mõistetav asi.

Kõigepealt tuleks proovisõidul katsetada pidureid, et tagada edaspidise sõidu turvalisus. Pidurdama peaks kõigepealt mõõduka survega pedaalile. Kui sellega ei kaasne sõiduki ebaühtlast jõnksutamist ega rooli kiskumist, on pidurid korras. Halvimal juhul on piduri trumlid varem ebaühtlaselt kulunud või on korrast ära sõiduki veermik ning sõiduk jõnksutab pidurdamisel.

Proovida tuleks otsesõitu: kui sõiduk tasasel teel kaldub kõrvale või rooliratas ühtlase kiiruse juures vibreerib, ei ole sõiduk tehniliselt korras. Ebaühtlane rehvi kulumine viitab roolisüsteemi või veermiku mittekorrasolekule.

Kontrollima peaks mootori käivitumist. Korras mootori puhul peaks auto käivituma paari sekundi jooksul. Seejärel tuleks vaadata, kas sõiduki pöörded püsivad ühtlasena või kõiguvad liialt, viimasel juhul võib olla tegemist mootoririkkega.

Jälgige, kas sõiduki uksed sulguvad laitmatult. Kui ei, siis viitab see suurele sõiduki kulumisastmele või varasematele liiklusõnnetustele (kere deformeerumisele).

Kontrollige sõiduki kere pindade siledust, eriti katust külje posti kohalt. Kui seal esineb mõlk või on selgelt näha pahteldamise jälgi, siis võib suure tõenäosusega öelda, et sõiduk on läbi teinud liiklusõnnetuse.

Kontrollige, kas sõiduki kerel esineb roosteplekke või kobrutavat värvi. Siinjuures oleks jällegi soovitav paluda abi vastava ala asjatundjatelt, kuna erinevatel sõiduki mudelitel esinevad roostevigastused täiesti erinevates kohtades.

Eriliselt tuleks tähelepanu pöörata asjaolule, millisest riigis on sõiduk toodud, näiteks Eesti, Läti, Soome, Rootsi kasutavad talveperioodil teede libedustõrjeks erinevaid kemikaale, mille tagajärjel sõidukil esinevad kindlasti mingid kere rooste või korrosioonikahjustused, kuid näiteks Saksamaal kümme aastat kasutuseloleval isegi suure läbisõiduga sõidukitel tavaliselt need puuduvad.

Kuidas näeb välja auto kapotialune? Kas mootoril lekib kuskil õli, kas kummivoolikud ja juhtmed on pragunenud, kas on lahtisi juhtmete või voolikute otsi, kas jääb silma, et mõni detail ei ole korrektselt paigas või on lihtsalt sobimatu teiste detailidega. Selliste ilmingute esinemine võib kaasa tuua hilisemaid suuri kulutusi sõiduki korrastamisel.

Pöörake tähelepanu heitgaasidele, mida saab kontrollida tehnilise ülevaatuse kontrollpunktis vastavate seadmete abil.

Jälgige sõiduki kulumisastet – sõiduki istmekatete, käigukangi nupu, pedaalikatete kulumist. Kontrollige sõiduki mõõteriistade, lülitite, valgustus- ja kliimaseadmete jne korrasolekut.

Erilist tähelepanu tuleks pöörata sõiduki odomeetri näidule, kuna tihti just seda on sõidukil muudetud. Enamikul uutel mudelitel on läbisõidu näit kontrollitav tehasetähise alusel autoesindustes.

Tuvastatud on juhtumeid, kus näiteks Rootsist ostetud kolme aasta vanusel Volvol oli müügikuulutustes odomeetri näiduks märgitud 100 000 km, kuid autoesinduses defekteerimise käigus selgus, et tegelik läbisõit on sõidukil üle 500 000 km. Näiteks on autoturgudel tavaline, et isegi kümne või 20 aasta vanustel sõidukitel on odomeetri näiduks märgitud pisut üle 100 000 km.