Uuring: Balti ekspordirindel jätkub Eesti taandumine

Kaupade ekspordi kõrval saavutab Eestis aina suurema tähtsuse teenuste eksport. Pildil konteinerid Muuga sadamas. Foto: Sander Ilvest / Postimees

Vähem kui viiendikul Eesti väikestest ja keskmise suurusega ettevõtetest (VKEd) on tänavu ekspordiplaanid, millega jääme märgatavalt maha Balti naabritest. Hea uudis on see, et töötajaid hoitakse, ja vaid alla 10 protsendi Eesti firmadest kaalub töötajate arvu vähendamist, näitab SEB korraldatud Baltic Business Outlooki (BBO) uuring.

Nagu eelmisel aastal, plaanivad Baltimaade VKEd oma kaupasid müüa ja teenuseid pakkuda peamiselt koduturul, Eestis on nende osakaal tervelt 83 protsenti. Ekspordiplaanid on 17 protsendil Eesti VKEdest, kusjuures päris uute turgude poole vaatab vaid 6 protsenti, mullu oli see osakaal 10 protsenti. Kõige julgemad ekspordiplaanid on Leedu ettevõtetel ehk tervelt 40 protsendil ning Lätis on vastav näitaja 28 protsenti.

«Mõistetavalt on kohalikul turul tegutsemine lihtsam, puudub väliste turgude ettearvamatus, ära jäävad logistika- ja muud probleemid. Samas selge on see, et lokaalne turg on piiratud, kasvab aeglaselt, eriti viimastel aastatel, mis seab käibele ja kasumile piirid. Seega ettevõtetel, kelle toodetel ja teenustel on ekspordipotentsiaali, tasub kindlasti otsida välisturule mineku võimalusi,» ütles SEB jaepanganduse valdkonna juht ja juhatuse liige Ainar Leppänen.

Värbamise väljavaade

Eesti VKEdest prognoosib 85 protsenti, et nende töötajaskond tänavu ei muutu (aasta tagasi 79 protsenti). Personali kasvu näeb 7 protsenti ettevõtetest (eelmisel aastal 13 protsenti). Kõige aktiivsemad värbajad on Leedu VKEd, kes on ühtlasi Baltimaade kõige optimistlikumad. Seal plaanib tervelt 29 protsenti töötajate arvu kasvatada, samas kui Lätis on vastav osakaal 15 protsenti ehk samuti kõrgem kui Eestis. Töötajate vähendamist plaanib kõigis kolmes riigis 7–8 protsenti vastanud ettevõtetest.

«Eesti puhul on hea uudis see, et VKEde kindlustunne ei ole halvenenud ja optimismi sisendab ka tööjõu ja -hõive hea väljavaade. Loodame, et läinud aasta viimase kvartali 1,2-protsendiline majanduskasv andis märku, et madalseis on möödas ja siit edasi hakkab ettevõtete kindlustunne ning optimism paranema,» märkis Leppänen.

Pole üllatav, et ligi 25 protsenti Eesti VKEdest usub, et tänavu nõudlus nende toodete või teenuste järele väheneb. Vähemalt on selliste ettevõtete osakaal sama, mis aastataguses uuringus ning seega pole pessimism süvenenud.

SEB uuring toimus jaanuaris 2025. Kokku vastas Balti riikides 1362 ettevõtet, neist Eestis 302.