:format(webp)/nginx/o/2021/01/04/13560912t1h9f12.jpg)
/nginx/o/2025/04/02/16750506t1h4718.jpg)
Eestis kerkisid hinnad märtsis aastavõrdluses 4,3 protsenti. Euroalal ulatus inflatsioon samas 2,2 protsendini, mis on vaid veidi kõrgem EKP eesmärgist, mistõttu arvab osa eksperte, et laenuraha ei pruugi senises tempos odavneda.
Eestis langesid märtsis hinnad veebruariga võrreldes küll 0,3 protsenti, kuid aastavõrdluses oli inflatsiooninäit ikkagi meeletult kõrge. Statistikaameti tarbijahindade tiimijuhi Lauri Veski sõnul näitavad esialgsed andmed, et võrreldes mulluse märtsiga on peaaegu kõikide kaubagruppide ja teenuste hinnad tõusnud. «Ainsaks erandiks on ka sel korral riided ja jalatsid, mis olid 3,6 protsenti odavamad,» ütles Veski.
Analüütikud leiavad, et tänavu jääb Eesti inflatsioon maksutõusude tõttu viie-kuue protsendi kanti, mis on enam kui kaks ja pool korda kiirem kui Euroopas tervikuna.
Bigbanki peaökonomisti Raul Eametsa sõnul on seega Eesti Panga pessimistlik inflatsiooniprognoos igati õigustatud. Eesti Pank prognoosis selle aasta inflatsiooniks kuus protsenti ning toidukaupade hinnatõusuks seitse protsenti.
Kiire inflatsioon avaldab aga survet palgakasvule. «Sisuliselt oleme juba käivitanud palgad-hinnad-kasvuspiraali, mis tähendab, et peab olema valmis pikemaajaliseks hinnatõusuks,» ütles Eamets.
Ta lisas, et edasisele hinnakasvule aitab kaasa ka rahvusvaheline olukord, sest Euroopa suurte kaitsetööstuse investeeringute ja majandusarengu ergutamise programmide rahastamiseks peab Euroopa Keskpank (EKP) varem või hiljem hakkama uuesti raha juurde trükkima.
Vastandlikud mõjud
Kui seni tõi majapidamistele leevendust laenuintresside alanemine, siis see ei pruugi enam samas tempos jätkuda. Bloombergi andmetel kahtlevad mitu EKP nõukogu liiget, kas 17. aprillil intressimäärasid alandada. Siiski usub enamik rahaturuosalisi, et hoiuseintress langetatakse 2,25 protsendile. 2023. aasta sügisesest tipust on euribor kukkunud juba 44 protsenti ehk tasemele, kus oldi 2022. aasta lõpus.
Swedbanki peaökonomisti Tõnu Mertsina hinnangul peaks intressimäärade langus jätkuma, kuid ebakindlus on suur. EKP prognoosib selleks aastaks 2,3-protsendilist hinnakasvu. «Inflatsioon aeglustub ja euroala hinnakasv peaks liikuma keskpanga eesmärgiks seatud kahe protsendi suunas.»
Mertsina sõnul on kolme kuu euribori futuurid püsinud kahe protsendi lähedal juba pikemat aega, mis näitab, et pankade hinnangul jätkub inflatsiooni aeglustumine ja juba varem prognoositud keskpanga intressimäärade kärpimine. «Samas, kui veel hiljuti pidasid turud tõenäoliseks, et EKP intressimäära veerandi protsendipunkti jagu kärbib, 85 protsenti, siis nüüd on see 70,» märkis ta.
Suurim ebakindluse põhjustaja on USA kaubanduspoliitika ja võimalikud ELi vastu suunatud tollimaksud, mille president Trump on lubanud avaldada 2. aprillil. Laiaulatuslikud tollitariifid ja ELi vastus nendele pärsiksid keskpanga hinnangul euroala majanduskasvu esimesel aastal 0,3 protsendipunkti ning hiljem tõenäoliselt enamgi, kuid nende mõju inflatsioonile ei ole veel kindel.
«Euroopa on lõdvendanud eelarvereegleid, kaitsekulutused kasvavad ning Saksamaa suurendab veel oluliselt oma taristuinvesteeringuid. Need otsused võivad inflatsioonile survet avaldada. See kõik mõjutab keskpanga intressiotsuseid,» hoiatas Mertsina. «Kui aga euroala majandus jääb liiga nõrgaks, võib keskpank oma hoiuse püsivõimaluse intressimäära viia aasta lõpuks ka 1,75 protsendini.»
Eesmärk paistab
SEB privaatpanganduse strateegi Sander Danili hinnangul on hea uudis see, et kui euroala üldine inflatsiooninäit alanes märtsis ootuspäraselt, siis alusinflatsioon, ilma energiat ja toitu arvestamata, aeglustus loodetust rohkem, jõudes 2,4 protsendini. «See on madalaim tase alates 2022. aasta jaanuarist ehk ajast, mil inflatsiooniralli alles hakkas hoogu sisse saama.»
Danili sõnul näitavad futuurtehingud, et kuue kuu euribor peaks juuliks alanema 2,2 protsendi tasemele ja jõudma madalpunkti 2,1 protsendi juures detsembriks, peale mida nähakse 2026. aastal aga taas tõusu.
Luminori peaökonomist Lenno Uusküla lisas, et EKP otsuste jaoks oluline alusinflatsioon küll alaneb, kuid see ei anna veel alust kuulutada hinnatõusuga võitluse episoodi lõpetatuks. «Trumpi hektiline ja hindu tõstev kaubanduspoliitika ja Saksamaa majanduse käimatõmbamise plaan on pikema aja jooksul inflatsiooni tõstev, mis võib tähendada ka vajadust EKP-l taas kord inflatsiooniga võitlusesse asuda.»
Mängitakse pimesikku
Ka LHV makroanalüütiku Triinu Tapveri hinnangul ei kajasta märtsi inflatsiooninäit Trumpi tollimaksude mõju, mis ilmselgelt suurendavad hinnakasvu ning samal ajal survestavad Euroopa majandusi. Majanduslikult on sellise koosluse tulem stagflatsioon ehk olukord, mida keegi Euroopas ei soovi.
«Keegi ei tea Trumpi tollimaksude strateegiast rohkem kui tema ise ehk pimesikku peavad mängima nii kogu Euroopa kui ka EKP,» lausus Tapver. «Kui tollimaksud Euroopale kolmapäeval tulevad ja Euroopa teeb need USA-le ka vastu, siis tõuseb euroala inflatsioon ligi 0,5 protsendipunkti. Kui see jääb nii pikemaks ajaks, peaks EKP intresside kärpimise pooleli jätma või isegi intresse uuesti tõstma hakkama.»
Finantsturgude ootused kuue kuu euribori osas on muutunud väga ühtlaseks: suveks 2,1 protsenti ning aasta lõpuks 2 protsenti. «Reaalse prognoosi asemel vaatab siit pigem vastu suur ja rasvane küsimärk, sest ebaselgus edasise osas on lihtsalt liiga suur,» märkis Tapver.