/nginx/o/2024/11/12/16480022t1h1b8c.jpg)
Euroalal aeglustus aastainflatsioon Eurostati kiirhinnangu järgi märtsis veebruariga võrreldes 0,1 protsendipunkti võrra, 2,2 protsendile, Eestis aga 0,8 punkti, 4,3 protsendile, mis oli siiski teist kuud järjest euroala suurim hinnatõusu näitaja.
Euroala liikmesriikidest oli inflatsioon sarnaselt Eestiga 4,3 protsendi tasemel Horvaatias ja Slovakkias. Järgnesid 3,6 protsendiga Belgia, Läti ja Leedu, teatas Eurostat.
Aeglaseim oli inflatsioon 0,9 protsendiga Prantsusmaal ning 1,5 protsendiga Luksemburgis. Iirimaal oli näitaja 1,8 protsenti, Soomes ja Portugalis 1,9 protsenti.
Euroala inflatsiooni panustasid märtsis enim 3,4-protsendise kasvuga teenused. Järgnesid 2,9 protsendiga toidu-, joogi- ja tubakakaubad ning 0,6 protsendiga tööstuskaubad. Energiahinnad langesid 0,7 protsenti.
Eesti elu on kallimaks läinud
Statistikaameti esialgse hinnangu põhjal langes tarbijahindade harmoneeritud indeks 2025. aasta märtsis võrreldes veebruariga 0,3 protsenti, eelmise aasta märtsiga võrreldes indeks aga tõusis 4,3 protsenti.
Statistikaameti tarbijahindade tiimijuhi Lauri Veski sõnul näitavad tarbijahindade harmoneeritud indeksi esialgsed andmed, et võrreldes mulluse märtsiga on peaaegu kõikide kaubagruppide ja teenuste hinnad tõusnud.
«Ainsaks erandiks on ka sel korral riided ja jalatsid, mis olid 3,6 protsenti odavamad,» ütles Veski.
Eesti Pank prognoosib meile tänavuseks hinnatõusuks 6 protsenti, kommertspangad pakuvad kokkuvõttes viieprotsendist hinnatõusu.
Tarbijahinnaindeks kasutab kaaludena Eesti elanike tarbimisstruktuuri Eestis, harmoneeritud indeks aga võtab arvesse ka turiste ning on võrreldav rahvusvahelise indeksiga HICP (harmonised index of consumer prices).
Tarbijahinnaindeksi märtsi andmed avaldab statistikaamet 7. aprillil. Tarbijahindade harmoneeritud indeksi andmed 15. aprillil.