/nginx/o/2025/03/31/16747169t1ha862.jpg)
Kaubandus-Tööstuskoja, Eesti suurima ja mõjukaima ettevõtjaid esindava organisatsiooni liikmed annavad 40 protsenti meie majanduse vereringest ehk käibest, kasumist ja maksudest. Koda on läbi aastate seisnud paljude ettevõtlust puudutavate seadusemuudatuste eest ja säästnud nii ettevõtetele igal aastal kümneid miljoneid eurosid.
Koja liikmeteks on mitmeid Eesti suurettevõtted, kuid enamik koja liikmeid on väikesed ja keskmise suurusega. Läbi Kaubandus-Tööstuskoja saavad meie liikmed olenemata suurusest kaasa rääkida ja anda oma panuse ettevõtjasõbraliku majanduskeskkonna kujundamisse. Samuti on neil ligipääs koja pakutavatele praktilistele teenustele, koolitustele ja ärialasele informatsioonile.
Siin on mõned näited, milliste ettevõtjaid puudutavate hiljuti jõustunud seadusemuudatustega on olnud seotud Kaubandus-Tööstuskoda. Koja initsiatiivil jõudsid seadustesse mitmed ettevõtjate aega ja raha kokkuhoidvad muudatused, teisalt aga õnnestus kojal pidurdada nii mõnegi ettevõtjate elu keerulisemaks muutva seadusepügala ellu viimist. Kokku säästeti nii ettevõtjatele vaid aastaga üle 50 miljoni euro.
- Maksuvabade piirmäärade suurenemine. Koja ettepanekul tõusis sellest aastast välislähetuse päevaraha ja isikliku sõiduauto töösõitudeks kasutamise hüvitise maksuvaba piirmäär. Lisandusid maksuvaba piirmäära (400 eurot aastas) alla minevate tervise edendamise kulude loetellu massaažiga otseselt seotud kulutused. Lisaks on piirmäära ulatuses maksuvabad kulutused hambaravile ja toitumisnõustamise teenusele, mida osutab kutsega toitumisnõustaja.
- Auditi ja ülevaatuse piirmäärade suurenemine. Uued piirmäärad kohalduvad tagasiulatuvalt 2024. aasta 1. jaanuarist alanud aruandeperioodidele ja nende kohta koostatud aruannetele. Muudatuse tulemusena vabaneb ligi 600 ettevõtet ülevaatuse kohustusest ning rohkem kui 500 ettevõttel asendub auditi kohustus ülevaatuse kohustusega.
- Automaksu ja julgeolekumaksu parendused. Koja ettepanekul jõudis mootorsõidukimaksu seadusesse põhimõte, et sõiduki vanus vähendab ka juriidilistele isikutele kuuluvate sõidukite pealt tasutavat iga-aastast maksu ja ühekordset registreerimistasu. Eelnõu esialgse versiooni kohaselt oleks see põhimõte kehtinud vaid eraisikutele kuuluvate sõidukite osas. Julgeolekumaksu seadusesse lisandus täpsustus, et konsolideeritud majandusaasta aruande korral tuleb aluseks võtta emaettevõtja konsolideerimata kasumiaruande kasum.
- Pakendi- ja nn suhkrumaks jäid ära. Kliimaministeerium käis möödunud kevadel välja idee kehtestada pakendimaks ning samuti oli õhus magustatud jookidele maksu kehtestamine. Koja vastuseisu tõttu loobuti mõlemast maksust.
- Alkoholiaktsiisi tõus jäi ära. Rahandusministeerium soovis tõsta 2025. aasta 1. juulist bensiini, alkoholi ja tubakatoodete aktsiisimäära 5 protsenti. Koda tegi ministeeriumile ettepaneku jätta maksutõus ära, kuna muudatustega kaasnevad mõjud on põhjalikult analüüsimata.
- Töövõidud seoses välistööjõuga. Koda oli vastu välismaalaste seaduse muudatusele, mille kohaselt võib välismaalane Eestis lühiajaliselt töötada üksnes pikaajalise viisa alusel. Siseministeerium arvestas meie seisukohaga ning jättis selle punkti eelnõust välja. Ministeerium loobus koja soovitusel nõudest, et välismaalase lühiajalise töötamise registreerimiseks peab tööandja olema eelnevalt tegutsenud 6 kuud.
- Sotsiaalministeerium loobus koja palvel olulisest tööõiguse muudatusest. Algselt soovis sotsiaalministeerium muuta töölepingu seadust selliselt, et töövõime vähenemise korral terviseseisundi tõttu saab töölepingu üles öelda juhul, kui töötaja ei ole kuus kuud olnud tervise tõttu võimeline tööülesandeid täitma. Kehtiva seaduse kohaselt võib töölepingu üles öelda, kui terviseseisund ei võimalda tööülesandeid täita nelja kuu jooksul. Koda tegi ettepaneku loobuda muudatusest, ministeerium võttis ettepanekut arvesse ning plaanitud muudatus ei jõudnud seadusesse.
- Nn vilepuhujate kaitse seaduse muudatused. 2024. aasta 1. septembril jõustus tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seadus ehk nn vilepuhujate kaitse seadus, mille eesmärk on kaitsta tööalasest rikkumisest teavitajat. Seadusesse jõudsid mitmed koja ettepanekud, näiteks ka punkt, mis lubab kontserni kuuluvatel ettevõtetel jagada või ühiselt hallata ettevõttesisest teavituskanalit.
- Muudatus tarbijavaidluste komisjoni otsuste siduvaks muutmisest jäi ära. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumil valmis 2024. aasta veebruaris tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu, mille kohaselt oleks tarbijavaidluste komisjoni otsuste täitmine kohustuslik ja otsuse sundtäitmiseks oleks võimalik pöörduda kohtutäituri poole. Koda oli vastu komisjoni otsuste siduvaks muutmisele, sest see võib olla vastuolus põhiseadusega ning see ei lahenda täitmata jäänud otsuste probleemi, kuna otsused jätavad täitmata peamiselt kauplejad, kes on majanduslikes raskustes. Seadusemuudatuse jäi ära.
- Äriregistri kanne kindlal kuupäeval. 2024. aasta 1. märtsil jõustus äriregistri seaduses muudatus, mis annab juriidilisele isikule võimaluse mõjuval põhjusel (näiteks seoses ühinemisega) taotleda äriregistrist registrikande tegemist kindlal kuupäeval. Algselt nägi eelnõu ette, et kui kande soovitud kuupäev langeb puhkepäevale või riigipühale, siis tehakse kanne järgneval tööpäeval, kuid koja ettepanekul muudeti seda võimalust selliselt, et kande tegemine võib toimuda ka puhkepäeval või riigipühal.
Kaubandus-Tööstuskojal on üle 3500 liikme erinevatest ettevõtlusvaldkondadest. Koda on alati avatud uutele liikmetele olenemata nende suurusest ja tegutsemisvaldkonnast. Mida rohkem on kojal liikmeid, seda jõulisemalt kõlab ettevõtjate hääl.
Astu Kaubandus-Tööstuskoja liikmeks siin.