/nginx/o/2025/03/27/16740335t1h8c9b.jpg)
Eestis saavad mitmete ametite esindajad riigilt eripensione, mis on võrreldes keskmise pensioniga märkimisväärselt suuremad. Selleks et igaüks saaks pensionieas nautida väärikat elatustaset, soovitab Swedbanki pensionivaldkonna juht Kaire Peik kaaluda juba varakult pensioni kohustusliku ja vabatahtliku pensioni sissemaksete suurendamist.
Eestis saavad eripensionit mitme ameti esindajad, näiteks politseinikud, kohtunikud, kaitseväelased või parlamendiliikmed. Eripensioni suurus võib olenevalt ametist küündida tuhandete eurodeni. Näiteks 2024. aastal oli keskmine kaitseväelase eripension 1496 ja politseinikel keskmiselt 1535 eurot, parlamendiliikmetel aga keskmiselt üle 3600 ja kohtunikel üle 4700 euro.
Samal ajal tõuseb 1. aprillist keskmine vanaduspension 817 euroni. Swedbanki pensionivaldkonna juht Kaire Peik tõdes, et kui keskmisel inimesel võib olla keeruline pensionieas kohtuniku või riigikogu liikmetega samaväärset pensioni saada, on võimalik siiski võimalikul varakult ja nooremas eas tehtud õigete sammudega oma vanadusea sissetulekut märkimisväärselt suurendada.
«Oletame, et 30-aastane inimene teenib täna Eesti keskmist brutopalka ehk umbes 2000 eurot kuus ning kogub vaid II pensionisambasse 2-protsendilise sissemaksega. See tähendab, et tulevikus moodustab tema pension tõenäoliselt heal juhul vaid 37 protsenti tema pensionile eelnenud sissetulekust. Näiteks praeguse keskmise palga juures jääks see 700–800 euro vahemikku,» selgitas Peik. «Selline pension tähendab vanemas eas märgatavat elatustaseme langust ja sunnib oluliselt muutma senist tarbimist ja harjumusi.»
Viise pensioni suurendamiseks on mitu, kuid Peiki sõnul on keskmise inimese jaoks kõige lihtsam viis oma tulevikku kindlustada suurendada II pensionisamba sissemakseid 6 protsendini oma brutopalgast. Kuni selle aasta alguseni kehtinud süsteem – 2 protsenti brutopalgast ja riigilt lisanduv 4 protsenti – annab tema sõnul pensioniks kogutud summale küll mõistliku aluse, ent pikas perspektiivis pole seda piisavalt.
«Kui keskmiselt teenib inimene kuus brutopalka 2000 eurot ja varem laekus II sambasse 2-protsendilise makse puhul 120 eurot kuus, siis sissemakse suurendamisel kuue protsendini laekub kuus aga juba 200 eurot,» selgitas Peik. «See on märkimisväärne vahe, mis aitab pikemas perspektiivis pensionil jõudsamalt kasvada.»
Tema sõnul räägib II samba sissemaksete suurendamise kasuks ka maksusoodustus. «II samba puhul tehakse sissemakse otse inimese brutopalgast ehk enne tulumaksu mahaarvamist. See tähendab kohest 22-protsendist maksuvõitu iga panustatud euro pealt,» selgitas ta.
Ent lisaks II samba sissemaksete suurendamisele tuleks tähelepanu pöörata ka III pensionisambale. Peik selgitas, et regulaarsed sissemaksed III sambasse võimaldavad inimesel ise täiendavad pensionivara koguda, kasutades seejuures ära ka riigi pakutavat maksusoodustust.
«III samba põhiline eelis on see, et sinna aasta jooksul tehtud sissemaksetelt saab tuludeklaratsiooni esitamisel tagasi kuni 22 protsenti tulumaksu,» ütles Peik. «Sissemaksete piir, millelt tulumaksu tagasi saada võib, on kuni 15 protsenti inimese aastasest brutotulust või maksimaalselt 6000 eurot aastas. Näiteks kui inimene teenib kuus 2000-eurost brutopalka ja panustab iga kuu III sambasse maksimaalselt 300 eurot, koguneb sinna aasta jooksul 3600 eurot, mis on juba võrdlemisi arvestatav summa,» selgitas ta.
«Kui lisaks sellele tõstab inimene ka II samba sissemaksed 6 protsendile, siis saaks ta täna pensionile minnes pensionit üle 1500 euro kuus, mis on juba võrreldav praeguste kaitseväelaste ja politseinike eripensionitega,» selgitas Peik. Siinjuhul tuleb ka arvestada, et tegelikkuses inimese palk aja jooksul tõuseb, mistõttu oleks tegelik pension mitmekümne aasta pärast tõenäoliselt veelgi suurem.
Peik rõhutas, et paremaks pensioniks valmistumise vastutus lasub üha enam inimesel endal ning mõistlik on esmalt enda kasuks maksimaalselt tööle panna II ja III sammas. Kui neid võimalusi targalt kasutada, sealhulgas III samba tulumaksutagastust, saab oma pensionivara oluliselt kasvatada. «Tasub kiirelt tegutseda, sest mida varem koguma hakata, seda rohkem jõuab liitintress oma tööd teha ning tulevast pensioniraha kasvatada,» ütles ta.
Eripensionid on ette nähtud teatud kutsealade ja ametikohtade töötajatele, kelle töö on seotud suurenenud vastutuse, terviseriskide või erilise koormusega. Eripensionid liigituvad kaheks – kutsealade ja ametikohtade sooduspension ja väljateenitud aastate pension. Kutsealast ja ametikohast pensionit saavad politseinikud, prokurörid, kaitseväelased, kohtunikud riigikontrolörid, õiguskantslerid ja parlamendiliikmed ning see määratakse ametikoha ja staaži alusel. 2024. aastal oli keskmine ametnike eripension veidi üle 1700 euro kuus. Alates 2020. aasta 1. jaanuarist kaotati eripensionid kaitseväelastele, prokuröridele ning politsei- ja piirivalveametnikele ehk selles valdkonnas peale 2020. aasta algust ametisse asujad enam eripensionit ei saa.
Väljateenitud aastate pensionit saavad aga inimesed, kes on töötanud ametikohal, kus enne pensioniikka jõudmist kaob või väheneb nende töövõime, mistõttu ei saa nad enam sellel ametikohal töötada. Väljateenitud aastate pensioni saamiseks tuleb koguda vajalik tööstaaž, mis alates 2024. aastast peab olema kogutud enne 2030. või 2036. aastat, välja arvatud mäetöödel, kus seda saab teha kuni 2049. aastani.
/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)