EKsL-i kahjuennetuse valdkonna juhi Ülli Reimetsa sõnul lavastasid kindlustuskelmid kõige rohkem liiklusõnnetusi. «Kaskokindlustuse hüvitise saamiseks lavastasid kelmid 90 õnnetust ja liikluskindlustuse juhtumeid paarkümmend korda. Kindlustusjuhtumite lavastamisele on andnud hoogu pikalt kestnud majanduslangus. Lisaks «elukutselistele» petturitele on sagenenud ka tavaliste klientide katsed vananenud või kulunud esemeid kindlustuskelmuse teel uue vastu vahetada,» ütles Reimets.
Reimets märkis, et üle poole kindlustuskelmustest on sellised, kus kindlustuskelmid varjavad õnnetuse tegelikke asjaolusid. «Toimub näiteks avarii, auto saab kahjustada ja alles seejärel sõlmib inimene lepingu, et kindlustuselt hüvitist saada enne lepingu sõlmimist toimunud kahjustuste eest. Samuti tuleb ette, et üritatakse sama õnnetuse eest mitmest kindlustusseltsist hüvitist saada või proovitakse varjata mõne muu kindlustuslepingus toodud välistuse esinemist,» ütles Reimets.