Transpordiamet: riigiteede säilitamiseks on vaja eelarvet kahekordistada

Teeehitus. Pilt on illustratiivne. Foto: Kristjan Teedema

Transpordiamet koostas riigiteede teehoiu rahavajaduse analüüsi aastateks 2025–2054. Kuna viimasest sarnasest analüüsist oli möödas viis aastat ning selle ajaga on muutunud nii tööde hinnad kui ka teede seisukord, tellis transpordiamet uued arvutused. Analüüsi tulemus on karm: riigiteede hoolduses ja arendamises on puudu sajad miljonid eurod.

«Analüüsi tulemused näitavad, et 2024. aasta hindade alusel oleks riigiteede säilitamiseks vajalik aastane optimaalne eelarve 203 miljonit eurot,» ütles transpordiameti strateegilise planeerimise teenistuse direktor Martin Lengi. «See on 31 protsenti rohkem, kui näitasid eelmise analüüsi tulemused. Peamisteks põhjusteks on kahe analüüsi vahelisel perioodil alarahastatud eelarve, mis on tinginud teede seisukorra mõningase halvenemise, samuti remonditööde hinnatõus. Riigiteede remondivõlg on võrreldes 2019. aasta analüüsiga kasvanud 12 protsenti, ulatudes nüüd 772,4 miljoni euroni, mis vastab peaaegu nelja aasta optimaalsele eelarvele.»

Transpordiameti möödunud aastal tellitud analüüsis ajakohastati tasuvusanalüüsides kasutatavate sõidukite parameetreid ning täpsustati teekasutaja kulude suurust sõltuvalt teekatte tasasuse väärtusest. Seejärel hinnati 2024. aasta remonditööde hindade baasilt optimaalne eelarvetase, mis tagaks teedevõrgu säilitamise olukorras, kus kogu transpordisüsteemi kulud ehk siis teekasutaja kulud ja teehoiu kulud kokku on minimaalsed järgmise 30 aasta jooksul.

Riigiteede säilitamise alla loetakse nii korrashoid, kruusateede säilitusremont, kattega teede pindamine, taastusremont kui ka rekonstrueerimine ning sildade remont.

Lisaks arvutati analüüsi käigus välja tinglik riigiteede arendusvõlg ehk summa, mis on vajalik selleks, et teedevõrk viia aastaks 2054 vastavusse kõikide nõuetega nendes lõikudes, kus nõuded pole täidetud. Riigiteede arendusvõla suurus on ligikaudu 1,5 miljardit eurot. Suurema osa sellest moodustab TEN-T põhivõrgu teede (Tallinna–Pärnu–Ikla ja Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maanteede) ümberehituse vajadus ning transpordi ja liikuvuse arengukavas sätestatud kruusateedele katete ehitamise eesmärk. Arengukava näeb ette, et katte alla tuleb viia kõik kruusateed, mille liiklussagedus ületab 50 autot ööpäevas.

Kui võtta arvesse arendusvajaduse ootust aastaks 2030 TEN-T põhivõrgu teed nõuetekohaselt välja ehitada, on teedevõrgu säilitamiseks ja arendamiseks vajalike vahendite vajadus vaadeldavast stsenaariumist sõltuvalt esimesel viiel aastal ehk perioodil (2025–2029) 462 miljonit eurot aastas ning järgneval 25-aastasel perioodil (2030–2054) 212 miljonit eurot aastas.

Analüüs annab riigi teehoiukavade koostamiseks olulise aluse, et tagada jätkusuutlik ja kulutõhus riigiteede hoid ning arendus järgmise 30 aasta jooksul.