Stabiliseerimisreserv kasvas I kvartalis 2,4 miljoni võrra

Riik soovib täiendavat maksutulu. Foto: SCANPIX

Märtsi lõpu seisuga on stabiliseerimisreservi maht soetusmaksumuses 331,5 miljonit eurot ja turuväärtuses 335,4 miljonit eurot. Esimese kvartaliga on reserv suurenenud turuväärtuses 2,4 miljoni ja aastaga 14,7 miljoni euro võrra.

Esimese kolme kuuga laekus seaduse alusel reservi 1,6 miljonit eurot. Stabiliseerimisreservi esimese kvartali tulusus oli tänu võlakirjaturgudel toimunud mõõdukale hindade tõusule 1,01 protsenti. Võrdluseks oleva normportfelli tulusust ületas reserv 0,66 protsendipunkti tänu hoiustele ning pikema tähtaajaga võlakirjadele.

Reservi finantsvahendite paigutamisel lähtutakse konservatiivsest investeerimisstrateegiast, mille eesmärk on tagada eelkõige finantsvahendite väärtuse säilivus ning garanteerida kõrge likviidsus. Eesmärkides kolmandal kohal on tulu teenimine. Reservi haldamisel lähtutakse kehtestatud investeerimispiirangutest ning normportfellist, mis koostatakse iga kuu alguses eurotsooni valitsuste võlakirjadest ja rahaturuinstrumentidest.

Reservi vahendid on investeeritud põhiliselt väga madala krediidiriskiga Euroopa Liidu valitsuste võlakirjadesse (72,3 protsenti paigutuste struktuurist) ning krediidiasutuste võlakirjadesse ja hoiustesse (27,7 protsenti). Suurima osakaalu paigutustest moodustavad Soome (21 protsenti), Prantsusmaa (17,1 protsenti) valitsuste võlakirjad ning Swedbanki hoius (16 protsenti).