Inimesi, kes kalduvad keskkonnahoidlikkust oluliseks pidama, on endiselt selgelt rohkem kui neid, kes seda ei tee. Samas nende osakaal, kes hoiakuliselt ettevõtete keskkonnahoidlikkust pigem oluliseks ei pea, on tõusnud 40 protsendini.
«Aasta tagasi vähenes üldise kasvanud ebakindluse ning hinnatõusu taustal üsna järsult Eesti inimeste valmisolek keskkonnasõbralike toodete eest enam maksta. Sel aastal on märgatavalt kasvanud inimeste hulk, kes ütlevad välja, et toodete-teenuste keskkonnasõbralikkus ja tootjate-teenusepakkujate üldine roheline mõtteviis ei ole neile oluline,» kommenteeris Kantar Emori uuringuekspert Katrin Männaste. Tema sõnul tuleb see suundumus kõige tugevamini esile vanemaealiste meeste puhul, kuid on märgatav ka kõigi teiste seas.