Eesti sörgib kaitsevööndi ehitusel teiste riikide sabas

Balti riikide piiridele rajatava kaitsevööndi eesmärk on tagada riikide kaitse esimestest meetritest alates. Foto: Foto: Kaitseministeerium

Eesti, Läti ja Leedu kaitse­minister kinnitasid möödunud aasta jaanuaris Balti kaitsevööndi kontseptsiooni ja tööd Balti riike hõlvava kaitse­liiniga võisid alata. Eesti on kaitseliini rajamisega esialgsest plaanist veidi maha jäänud.

Balti kaitsevöönd on Eesti, Läti ja Leedu ühisalgatus, et tagada riikide sõjaline kaitse alates esimesest meetrist, ja selleks rajatakse piiriäärsetele aladele lisaks tavalistele piiritõketele ka sõjalised kaitserajatised.

Eesti puhul on kaitsevööndi näol tegu tõkestus- ja välikindlustuslahendusega, mis hõlmab endas 600 betoonist jaopunkri rajamist kaitseväe ja Kaitseliidu üksustele ning ladustamisalade loomist erinevatele tõkestuselementidele.

Tugipunktide asukohad pidid selguma juba eelmise aasta lõpuks, kuid Balti kaitsevööndi rajamine on graafikust maas. Hinnanguliselt 60 miljonit eurot maksma mineval kaitseliinil pidi ehitus algama juba selle aasta alguses. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse (RKIK) pressiesindaja Krismar Rosin kinnitas, et punkrite asukohtade valimine praegu veel käib ja peagi hakkab RKIK korraldama hankeid punkrite tootja leidmiseks.