/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
:format(webp)/nginx/o/2024/04/05/15984569t1hd5be.jpg)
Piiriüleste e-kauplejate maksulaekumine Eestisse on 2024. aasta jooksul suurenenud 50 protsenti võrreldes varasema aastaga, mis kinnitab, et varem ei maksnud piiriülesed ettevõtted kogu käibemaksu Eestisse.
Suletud maksuauk toob riigieelarvele tummist lisa
«Oleme aastaid rõhutanud ja tähelepanu juhtinud, et piiriülesed e-kauplejad ei tasunud käibemaksu Eestisse. Pärast seaduse muutumist eelmisel aastal on see aga nüüd järsult 50 protsenti suurenenud,» märkis Eesti E-kaubanduse Liidu tegevjuht Tõnu Väät pressiteate vahendusel.
Positiivset arengut on mõjutanud kaks olulist muudatust. Esiteks kaotati kolm aastat tagasi Euroopa Liidus alla 22 euro väärtusega tellimustelt käibemaksuvabastus, mis oli loonud ebavõrdse konkurentsi Eesti kaupmeestega. Teiseks hakkas eelmisest aastast kehtima uus reegel, mille järgi on makseteenuse pakkujad kohustatud pidama arvestust selliste makse saajate kohta, kes saavad rohkem kui 25 piiriülest makset kvartalis, ning edastama selle info maksuhalduritele.
«See parandas nüüd lõpuks küll märkimisväärselt piiriüleste e-kaupmeeste maksude tasumist Eesti riigile, aga teistpidi näitab ka, kui suur oli tegelikult maksuauk,» lisas Väät.
Eesti E-kaubanduse Liidu statistika näitab, et eestlased tellisid 2024. aastal pakiautomaatidesse 17 miljonit pakki, mida on 14 protsenti rohkem kui 2023. aastal. E-kaubanduse käive oli eelmisel aastal 5,2 miljardit eurot, kerkides aastaga 18 protsenti.
Eestlased tellivad ligikaudu 70 protsenti pakkidest Eesti ettevõtetest ja 30 protsenti piiriüleselt. «Seda kinnitab ka maksulaekumiste osakaal – umbes 20 protsenti e-kaubanduse käibemaksust laekub piiriülestelt e-kauplejatelt ja 80 protsenti tuleb Euroopa Liidust, millest omakorda 2/3 võiks olla Eesti ettevõtetest,» kommenteeris Väät. «Näiteks 2024. aasta viimases kvartalis on deklareeritud käibemaksu piiriülestelt e-kauplejatelt 50 protsenti rohkem kui aasta tagasi, jõudes juba 10 protsendi juurde kogu käibemaksutulust jaanuari laekumiste puhul. Arvud näitavad, et piiriülesed e-kauplejad on 2024. aastast hakanud sama käibe juures tuntavalt rohkem käibemaksu Eestisse deklareerima.»
Väät kiidab ka maksu- ja tolliameti tublit tööd. «Maksu- ja tolliametil on nüüdsest rohkem detailseid andmeid ja tööriistu, ja peab tunnustama, et nad on väga tublid ka piiriüleste kauplejate jälgimisel ja maksukuulekuse kontrollimisel.»
Eesti E-kaubanduse Liit on katusorganisatsioon, kuhu kuulub ligi 540 ettevõtet. Liit väljastab ka turvalise ostukoha usaldusmärgist ja korraldab veebipoodide ühiskampaaniat E-smaspäev.