/nginx/o/2011/11/21/844548t1h311c.jpg)
Euroopa Komisjoni ettepanek suurendada ELi tuleva aasta eelarvet 6,8 protsenti pälvis vihaseid vastulauseid liikmesriikidelt, mis on kärpinud omaenda kulutusi – kannustatuna Brüsseli kasinusnõuetest.
Barroso plaan suurendada ELi eelarvet vallandas protestikisa
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Komisjoni president José Manuel Barroso kaitses oma 138 miljardi eurost kava kui «investeeringut Euroopasse» ning lubas, et valdav enamus summadest suunduks tagasi liikmesriikidesse, toetamaks viimaste kasvukavasid nagu näiteks piiriüleseid infrastruktuuriprojekte.
Mitmes Euroopa pealinnas valitses Barroso teadaande peale aga pahameel ja nõutus – on ju valitsused üksteise võidu oma eelarveid kärpinud, et rahustada finantsturgusid ja rahuldada ELi uusi karme eelarvereegleid.
Briti rahandusministeerium süüdistas komisjoni, et viimane «ingoreerib tahtlikult» liikmesriikide üleskutseid näidata üles vaoshoitust.
«On vastuvõetamatu, et komisjon teeb ettepaneku inflatsiooni tõstvaks eelarvekasvuks olukorras, kus valitsused üle kogu Euroopa teevad avalike kulutuste vallas raskeid otsuseid,» ütles rahandusministeeriumi finantssekretär Mark Hoban.
Prantsuse valitsuse pressiesindaja sõnutsi on ettepanek «võimatu, põhjendamatu ja vastuvõetamatu».
Ühe põhjapoolse ELi liikmesriigi diplomaat nimetas ideed aga «naeruväärseks».
ELi iga-aastane eelarvekavandamine on alati olnud pingeline. Viimastel aastatel on õhustik muutunud aga üha vaenulikumaks, kuna Brüsseli kasvavad rahanõudmised, tulemaks toime lisandunud vastutusaladega, põrkuvad kokku ebapopulaarsete kulukärbete ja maksumaksjate raha eest sooritatud päästeoperatsioonidega raskustes liikmesriikides.
Kasinuse poliitilist hinda rõhutas sel nädalal Hollandi valitsuse kokkukukkumine, mis ei suutnud jõuda kokkuleppele lisakärbete osas rahuldamaks ELi reegleid.
Lahing 2013. aasta eelarve pärast võib minna eriti ägedaks, kuna samal ajal toimub sõda bloki järgmise 7-aastaku eelarve ümber, mis juhiks enam kui 1000 miljardi euro kulutamist aastail 2014-2020.
Barroso sõnutsi on 6,8-protsendiline eelarvelisa vajalik katmaks liikmesriikide endi kuhjunud kulutamis-lubadusi, mis said tehtud eelmise 7-aastaku ajal ja on nüüd päevakorda jõudnud.
Ta süüdistas ühtlasi Briti valitsust ebaaususes, väites, et viimane on taotlenud Brüsselilt rohkem raha ühe tuumauuringute programmi tarvis – mida Hoban hiljem eitas.
«Mõnikord on täielikud vastuolud valitsuste avalike seisukohtade vahel – mõned valitsused ütlevad, et tahavad kärpida eelarvet – ning pärast on nad esimesed, kes paluvad eelarved suurendada, pidades silmas loomulikult just selliseid projekte, mis on nende otsestes huvides,» ütles Barroso.
Samal ajal üritab komisjon kriitikuid rahustada lubadustega kärpida tuleval aastal oma kaadrit 1 protsendi võrra. Mis oleks eelarvevoliniku Janusz Lewandowski andmetel esimene kord ELi loomisest alates, kui töötajate arv ei kasvaks.
Lewandowski rõhutas, et ELi kulutuste kärpimine kahjustaks haavatavaid riike nagu Hispaaniat ja Slovakkiat, mis on juba maksnud Euroopa projektide eest ning vajavad nüüd meeleheitlikult kulude hüvitamist Brüsseli poolt.
Komisjoni seljataha asus ka Euroopa Parlamendi president Martin Schulz, kes ühines Barrosoga eelarveettepaneku ettelugemisel.
Schulz ütles, et vaidlus käib «raha ümber, aga ka Euroopa poliitilise tulevikusuuna ümber».
Ühtasi selgitas ta, et kui Brüssel rihma pingutaks, oleks sellest vähe praktilist kasu, kuna ELi kulutused on vaid murdosa riikide eelarvetest.
«Ega te ometi arva, et kui [Saksa rahandusminister] Wolfgang Schäuble saab ühe miljardi eurot juurde, et see lahendaks ta probleemid?» küsis Schulz.
Kuid Briti konservatiivist Euroopa Parlamendi liige Martin Callanan vaidles vastu, et ettepanek saadab kodanikele halva sõnumi.
«Ühest küljest käsib komisjon valitsustel puudujääke kärpida, teisest küljest nõuab aga ELile rohkem maksumaksjate raha,» ütles Callanan. «Küsida ligi 7 protsenti juurde... see näitab lihtsalt, et kontakt päris maailmaga on kadunud.»
Copyright The Financial Times Limited 2012